Kontaktläätsede paigaldamine ja eemaldamine

Kontaktläätsede silma panekut ja äravõttu on võimalik ära õppida igaühel, kuid esialgu vajab see harjutamist. Soovitame alati kinni pidada Sind õpetanud silmaarsti või optometristi juhenditest.

KUIDAS KONTAKTLÄÄTSESID PAIGALDADA: NELI LIHTSAT SAMMU

Pese alati hoolikalt käsi

Pese käed lõhnatu seebiga ja kuiva käed puhta käterätiga. Vali kontaktläätse paigaldamiseks puhas koht. Soovitame kasutada peeglit. Soovitame läätsesid silma panna alati ühes ja samas järjekorras, näiteks alustades alati paremast silmast. Sel moel ei lähe läätsed omavahel segamini.

Veendu, et lääts on õiget pidi

Kontaktläätse kontrollimiseks tuleb lääts lihtsalt sõrmeotsale panna ja tuua valgusele lähemale. Kui kontaktläätse ääred on kaardunud veidi väljapoole, siis on see tagurpidi. Kui lääts meenutab siledate äärtega kaussi, siis on see valmis paigalduseks ja on õigetpidi. Samuti saab teha nn Taco-testi, ehk võtate ettevaatlikult kinni läätse külgedest (mitte päris servadest) ja surute kontaktläätse kokku. Kui läätse servad kaarduvad sissepoole ja lääts meenutab kujult tacot, siis on lääts õigetpidi. Kui aga läätse servad keeravad end välja poole, on lääts tagurpidi. Peale selle on enamikul ACUVUE® kontaktläätsedel õige asendi indikaator “123”, et teil oleks parem tuvastada, kui läätsed on  pahupidi keerdunud: kui numbrid on õigesti, siis on lääts ka.

Silmade lahti hoidmine

Raskeim osa kontaktläätsede silmapaneku osas on silmade lahti hoidmine ja mitte pilgutamine. Selleks võta ühe käega kinni mõlemast silmalau servast ja proovi silma avatuna hoida.

Läätse paigaldamine silma

Hoia käsi kindlalt ja aseta lääts silma pinnale. Proovi seejuures mitte pilgutada ja jälgi, et kontaktläätse servad ei puutuks vastu ripsmeid või silmalauge. Seejärel lase silmalaud aeglaselt lahti ja hakka aeglaselt pilgutama. Seni tasub hoida teist kätt silma all juhuks, kui pilgutades peaks lääts silmast välja tulema. Kui lääts on ilusti silmas, siis korda sama teise silmaga.

KUIDAS LÄÄTSESID SILMAST EEMALDADA: NELI LIHTSAT SAMMU

Taga käte puhtus ja kuivus

Pese käed lõhnatu seebiga ja kuivata käed puhta käterätiga. Vali kontaktläätse paigaldamiseks puhas koht. Soovitame kasutada peeglit. Soovitame läätsesid ka eemaldada silmast alati ühes ja samas järjekorras, näiteks alustades alati paremast silmast. Sel moel ei lähe läätsed omavahel segamini.

Alustamine

Vaata üles ja tõmba sõrmega alumine laug ettevaatlikult alla. Puuduta sõrmega läätse alumist äärt, seejärel nihuta lääts silmavalge alumisele osale. Sel moel läheb lääts kortsu ja eemaldub silmast. Teine versioon on, et hoiad ühe käega kinni silmalauge, asetad sõrme läätsele ja nihutad läätse silma nina poolsesse nurka kortsu ja eemaldad ettevaatlikult sõrmedega.

Võta läätsest ettevaatlikult kinni

Läätse saab ka eemaldada järgneval viisil – suru lääts pöidla ja nimetissõrmega kokku ja eemalda kahe näpu vahel. Korrake sama vasaku läätsega.

Eemaldamise järel

Viska ühepäevased läätsed ära. Mitmekordsed läätsed desinfitseeri ja puhasta spetsiaalse vahendiga. Märkus: Ärge kunagi peske kontaktläätsesid ega läätsekonteinerit veega. Vees olevad bakterid võivad koos läätsega silma sattudes põletikke tekitada.

 

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

Palun öelge, millised on olemasolevatest kontaktläätsedest kõige ohutumad?

Kontaktläätsede ohutus sõltub palju läätsede kandjast endast. Kui Sa oled hoolas, armastad puhtust, järgid hügieeninõudeid ja ei kanna läätsesid soovitatud ajast kauem, siis on tüsistuste tekkimise tõenäosus väike.
Kui vastupidi, siis probleeme võivad tekitada ka kõige ohutumad kontaktläätsed. Tänapäeval loetakse kõige ohutumateks ühepäevaseid kontaktläätsesid.

Kas kontaktläätsedega võib dušši all käia?

Pigem mitte, kuna vees olevad bakterid saastavad läätse. Samuti võib lääts veega kokkupuutel silmast välja uhtuda. Ka ujumas käies soovitatakse kasutada ainult ühepäevaseid läätsi, mis visatakse peale ujumise lõppu minema. Peale ujumist soovitatakse olla 2 tundi läätsevabalt, et vältida bakterite sattumist uuele läätsele.

Millega ma riskin, kui silikoon-hüdrogeel kontaktläätsesid pidevalt kannan?

Kui antud toote puhul on lubatud pikendatud kandmisrežiim, siis siiski tuleb arvestada teatud riskide kõrgenemisega. Kuna pideva kandmise juures läätse ei puhastata, siis võib silmale kahju hakata tegema näiteks läätse alla sattunud tolm, bakterid jm. Samuti on kõrgendatud risk kuiva silma sündroomi tekkeks. Pigem soovitame pidevat, ööpäevast kandmisrežiimi erandkorras ja vastavalt vajadusele, näiteks olukordades, kus ei ole võimalik tagada läätsede puhastuseks piisavat puhtust (nt matkal, reisil viibides). Pikendatud kandmisrežiim ei ohusta Sinu silmi, kui see on spetsialisti poolt kinnitatud ja ei ole jäädav kandmisrežiim.

Kas ma võin iseseisvalt minna üle teistele kontaktläätsedele, kasutades refraktomeetri näite?

Ei. Esiteks ei näita refraktomeeter teie lõplike tugevusi ega kontaktläätse istuvust. Kuna parameetritest hoolimata istuvad ja käituvad erinevad kontaktläätsede tooted silmas erinevalt, siis ainus viis turvaliseks läätsede kandmiseks on kontaktläätse kontroll, mille käigus spetsialist kinnitab uue toote sobivuse.

Kas kontaktläätsed kaotavad oma omadused, kui jäävad õhu kätte, kas nüüd on neid ohtlik kanda?

Jah. Olenevalt kontaktläätsede materialist, kuivab kontaktlääts õhu käes vähemalt 30 minuti jooksul ja teda ei ole enam võimalik kasutada. Isegi kui lääts omandab hooldusvedelikku asetades oma vana kuju, võib olla läätses mikropraod jm vigastused ning lääts tuleb ära visata.

Kas kontaktläätsed võivad halvendada nägemist? Kui jah, siis millistel juhtudel?

Kontaktläätsed võivad halvendada nägemist juhul, kui nende ebakorrektse hooldamise ja kandmise järel on tekkinud muutused silma tervises.

Kas kontaktläätsede kasutajatel on vaja erilist kosmeetikat?

Otseselt mitte, kuid soovitame kasutada tundlikele silmadele mõeldud kosmeetikat ja jälgida, et kosmeetikatooted ei ärritaks silmi. Samuti ei tasu silmameiki kasutada kauem kui 3 kuud peale pakendi avamist.

Kontaktläätsede hooldamine

Kui ühepäevaste kontaktläätsede puhul tuleb mõelda ainult õige pakendi avamise ja kontaktläätse silma asetuse peale, siis korduvkasutatavate läätsede puhul tuleb neid korrektselt hooldada.

Miks on vaja kontaktläätsesid hooldada?

Kontaktläätsede kandmise ajal tekivad läätsede pinnale ladestused, mille koostisse kuuluvad erinevad pisara komponendid nagu valgud, proteiinid, rasvad ja mineraalained. Lisaks pisarates leiduvatele osadele võivad läätsede pinnale sattuda ka kosmeetika tükid, tolmuosakesed, aerosoolid jmt. Edasi võivad läätsele sattunud osakesed tekitada mikrovigastusi teie laugudele ja sarvkestale. Selle vältimiseks tuleb kontaktläätsi korraliselt hooldada ja puhastada, kuid ka siis ei vabane lääts kõikidest mikroobidest ja osakestest lõplikult.

Kontaktläätsede õige hooldus tagab:
1.   Läätsedelt orgaaniliste ja anorgaaniliste ladestuste ja mikroobide eemaldamise.
2. Kontaktläätsede näitajate säilimise: läbipaistvus, hapniku läbilaskevõime, pealispinna siledus jne.
3. Teie silmade tervise ja hea nägemisteravuse.
4. Kontaktläätsede kandmismugavuse.

Mida tuleb kasutada läätsede hoolduseks?

Kui tahad kontaktläätsesid kanda pikalt ja probleemideta, pead nende eest hoolitsemiseks kasutama selleks spetsiaalselt ettenähtud vahendeid.

Kõige populaarsemad on multifunktsionaalsed lahused (MPS), mis samaaegselt puhastavad, hooldavad ja niisutavad kontaktläätsi. Kõigi nende toimingute läbiviimiseks on MPS koostises konservandid (ühtlasi desinfektandid), pindaktiivsed ained ja niisutavad ained. Kõige populaarsemaks niisutavaks komponendiks tänapäeva MPS koostises on naatriumhüaluronaat ehk hüaluroonhape.

Kontaktläätsede hooldamise reeglid

Kontaktläätsede hoolduse esimeseks etapiks on nende puhastamine, mis võimaldab eemaldada läätsedelt neile kandmise ajal kogunenud ladestused. Ainult hooldusvahendisse asetamisest ei piisa, vaid parima tulemuse jaoks tuleb läätsi ka mehaaniliselt puhastada.
Selleks tuleb silmast eemaldatud lääts panna peopesale, tilgutada sellele paar tilka hooldusvahendit ja teise käe nimetissõrme otsaga puhastada lääts mehaaniliselt ettevaatlike ringjate liigutustega. Hea on puhastada läätse mõlemalt poolt vähemalt kümme ringi. Seejärel tuleb lääts loputada värske lahusega ja alles siis asetada puhta hooldusvedeliku sisse konteinerisse. Oluline on jälgida, et kontaktlääts oleks konteinerisse asetamise järel täielikult hooldusvahendiga kaetud ja vajub konteineri põhja. Kontaktläätse soovitatakse hoida lahuses vähemalt 4 tundi. Lõplik soovituslik periood on välja toodud hooldusvahendi kasutusjuhendis. Enneaegne läätsede konteinerist välja võtmine võib viia põletike tekkeni, ebamugavustundeni, häguse nägemiseni jne.
Kontaktläätsede hoolduse lisareeglid:

  • Enne kontaktläätsede puudutamist pese hoolikalt käsi lõhnatu seebiga ja kuivata need puhta käterätiga (soovitatavalt ühekordsega).
  • läätsekonteinerit puhasta puhta lahusega, mitte veega. Konteinerit ei ole soovitatav kuivatada, kuna nii võivad sattuda sinna osakesed käterätikult. Konteinerit tuleks vahetada vähemalt iga 3 kuu tagant.
  • Kontaktläätsede konteinerist eemaldamise jooksul tuleb vana puhastusvahend samuti ära kallata. Kindlasti ei tohi vana vahendit konteinerisse jätta ja sinna lihtsalt uut peale kallata. Kuna hooldusvahendis olevad puhastusained hakkavad toimima vahendi konteinerisse valamise hetkest, siis uut hooldusvahendit ei tohi konteinerisse nö valmis kallata, vaid uus vahend tuleb konteinerisse kallata vahetult enne kontaktläätsede sisse asetamist.
  • Kontaktläätsed tuleb silma asetada enne meikimist ja hiljem eemaldada enne meigi eemaldamist.
  • Keelatud on kontaktläätsede loputamine või niisutamine vee ja süljega.
  • Kontaktläätsi ei tohi kasutada haigena ega nohusena.

Toorilised kontaktläätsed

Toorilised kontaktläätsed on ette nähtud astigmatismi korrektsiooniks. Mille poolest need läätsed teineteisest erinevad ja millal on mõtet eelistada neid tavalistele sfäärilistele kontaktläätsedele?

Tooriliste kontaktläätsede eesmärk

Toorilised kontaktläätsed on ette nähtud astigmatismi korrektsiooniks, mis kujutab endast nägemishäiret, kus silma sattuvad kiired ei suuda koonduda ühte punkti ja tagada sel moel selget nägemist.
Astigmatismi korrektsiooni eest vastutab kontaktläätsedes selline näitaja nagu silinder (cyl). Kui patsient vajab suuremat astigmatismi korrektsiooni ja spetsialist, olgu siis silmaarst või optometrist, valib talle tavalised ehk ilma silindrita sfäärilised kontaktläätsed, on suur tõenäosus, et kasutaja ei jää rahule oma nägemise teravusega.

Kellele on ette nähtud toorilised kontaktläätsed?

Toorilised kontaktläätsed sobivad neile, kelle astigmatism on rohkem kui 0,75 dioptrit. Kindlasti tasub mõelda tooriliste läätsede kandmise peale neil, kes praegu kannavad tavalisi sfäärilisi kontaktläätsesid või prille ja ei ole rahul oma nägemise kvaliteediga. Silindri puudumist läätses püütakse esialgu kompenseerida selle optilise jõu (sfääri) suurendamisega. Kuid kui see taktika ei tõsta nägemisteravust, siis tulebki võtta kasutusele toorilised kontaktläätsed. Tasub teada, et kontaktläätsede puhul ei vaja teie astigmaatiline silm teravaks nägemiseks nii suurt silindri näitu kui prillis. Sobivad silindri ja sfääri tugevused paneb paika teie silmaarst või optometrist.

Ühepäevased kontaktläätsed

Ühepäevaste läätsede peamised eelised

Mugavus

Ühepäevaseid läätsesid on kasutajatele kõige lihtsamad ja ohutumad. Kuna igal päeval võetakse kasutusele täiesti uued läätsed, siis ei ole tarvis läätsi puhastada, hoiustada ega kasutada kontaktläätsede hooldusvahendeid.

Ohutus

Kontaktläätsede kasutusmugavus on otseselt seotud nende kandmise ohutusega. Kuna antud läätsi ei pea hooldama, siis ei teki võimalust valede hooldusvõtete jaoks, mis võivad läätse vigastada või bakterite paljunemist soodustada. Ohutuse tagab ka see, et ühepäevaste läätsede pinnale ei jõua tekkida suur hulk ladestusi, mis võiksid vigastada sarvkesta epiteeli ja tuua kaasa teisi silma tervisele negatiivseid tagajärgi.

Kontaktläätsede kandmisrežiimid

Päevane kandmisrežiim

Tänapäeval on kõige levinum päevane kandmisrežiim. Enamike silikoonhüdrogeel- ja hüdrogeelläätsede tootjad soovitavad kasutada kontaktläätsi just päevasel  ajal ning magamise ajaks tuleb need kindlasti eemaldada. Kui antud soovitust mitte järgida ja öösel läätsi mitte eemaldada, tekib hüpoksilise iseloomuga tüsistuste oht: sarvkesta punetus ja turse, veresoonte läbikasvamine sarvkestas.

Paindlik kandmisrežiim

Edasi järgneb paindlik kandmisrežiim mil võib läätsi aeg-ajalt mõned ööpäevad jutti kanda. Sellise kandmisrežiimiga läätsede hulka kuuluvad peamisel silikoon-hüdrogeel kontaktläätsed.

Pikendatud kandmisrežiim

Teatud silikoon-hüdrogeelläätsesid (reeglina kõrgeima hapniku läbilaskevõimega) võib kasutada ka pikendatud kandmisrežiimis, mida nimetatakse ka ööpäevaseks kandmisrežiimiks. Sel juhul ei eemaldata läätsesid ühe-kahe nädala või isegi kuu jooksul.

NB! Pikendatud kandmisrežiimiga tohib läätsi kasutada ainult juhul, kui selleks on loa andnud optometrist või silmaarst. Komplikatsioonide vältimiseks soovitame pikendatud kandmisrežiimi puhul käia ka tihemini oma optometristi või silmaarsti vastuvõtul.

VAHETUSE REŽIIMID

Kõikidel kontaktläätsedel on kindel periood, mille möödudes tuleb läätsed välja vahetada. Kontaktläätsede kasutamise aeg on kindlaks määratud tootja poolt ja kehtib paki avamise hetkest. See tähendab, et näiteks kuuajane kontaktlääts tuleb ka siis kuu möödudes ära visata, kui seda on kuu jooksul ainult mõned korrad kantud. Põhjuseks on see, et läätse pinnal hakkavad puhastamisest hoolimata vohama bakterid ja ladestuma mineraalained. See aga vähendab hapniku läbilaskvust, niiskuvust jm. Tulemusena tõuseb lõpuks põletiku risk ja väheneb kandmismugavus. Samuti võib ka väheneda selge nägemine.

Plaanilise vahetusega läätsed

Kõige populaarsemateks läätsede kasutamise perioodideks on üks kuu või kaks nädalat. Peale etteantud aja möödumist tuleb läätsed välja vahetada. Läätsi võib vajadusel välja vahetada ka varem, nt kui hakkad tundma ebamugavust või täheldad hägust nägemist. Kontaktläätsede varajasem väljavahetamine sõltub läätsede õigest hooldusest ja inimese pisarakile koostise eripäradest.

Igapäevase vahetusega läätsed

Plaanilisele vahetusele järgneb populaarsuselt igapäevane vahetus. Antud režiimi puhul vahetatakse kontaktläätsi iga päev ja seda loetakse kasutajatele kõige ohutumaks ja mugavamaks režiimiks. Neid kontaktläätsi ei ole vaja hooldada, kuna läätsed vahetatakse iga päev täiesti uue läätse paari vastu.

Kontaktläätsede tüübid ja omadused

Kontaktläätsed jagunevad materjali järgi kaheks klassiks: hüdrogeel- ja silikoonhüdrogeel läätsed. Need mõlemad materjalid on elastsed ja hästi niiskuvad. Kuigi ühel või teisel määral lasevad nad kõik läbi hapnikku, teevad silikoon-hüdrogeelläätsed seda tõhusamalt kui hüdrogeelläätsed, tänu millele võib mõnesid neist kanda ka ööpäevaringselt.
Kontaktläätsede kasutamise tagajärjel tekivad nende pinnale ladestused, mis koosnevad sellistest pisaravedeliku komponentidest, nagu valgud ja rasvad. Need ladestused mõjutavad negatiivselt läätsede kandmise mugavust ja nägemise kvaliteeti. Ladestused soodustavad läätsede pinnal ka bakterite paljunemist, mis võivad lõpuks ohustada silma tervist. Seetõttu tuleb mis tahes läätsesid, välja arvatud ühepäevased, iga päev põhjalikult spetsiaalsete vahenditega hooldada ja kõik läätsed tuleb õigeaegselt välja vahetada.

Kontaktläätsede klassifikatsioon teiste tähtsate tunnuste järgi

Kontaktläätsi võib klassifitseerida järgmiste tunnuste alusel:
– Läbimõõdu järgi: kontaktläätsedel varieerub see näitaja 12-15 mm vahel;

– Kumeruse järgi: Läätse kumerus ehk BC võib varieeruda keskmiselt 8.0 kuni 9.6 vahel. Standardne kumerus on BC 8.6.

– Vahetamise režiimi järgi: ühepäevaseid läätsesid tuleb vahetada iga päev. Veel on tiheda plaanilise vahetusega läätsed (kord 1-2 nädala tagant) ja plaanilise või igakuise vahetusega ehk kord kuus. On olemas ka kvartaalse vahetusega läätsed (vahetatakse kord 3 kuu jooksul).

– Kandmisrežiimi järgi: päevase kandmisajaga läätsesid võib kasutada ainult ärkveloleku ajal. Paindlik kandmisrežiim lubab läätsesid kasutada pidevalt 2-3 päeva jooksul. Pikendatud või pideva kandmisrežiimiga läätsesid võib silmas hoida mõned ööpäevad kuni kuu (sõltuvalt läätsede margist ja kliendi silmade seisundist).

– Sõltuvalt optilisest disainist:

Sõltuvalt optilisest disainist on olemas järgmised kontaktläätsed:

♣ sfäärilised, mis võimaldavad korrigeerida põhilisi refraktsiooni häire liike;
♣ toorilised, mida kasutatakse, kui inimesel on astigmatism;
♣ multifokaalsed ehk progressiivläätsed, mida kasutatakse nägemise korrigeerimiseks presbüoopia korral.

Kontaktläätsede võrdlev iseloomustus

 

Põhinäitajad

Hapniku läbilaskevõime ehk permeaabelsus (Dk/t) näitab, kui hästi läbib hapnik kontaktläätse. Hea hapniku läbilaskvus on oluline sarvkesta tervena hoidmiseks. Sarvkesta hapnikuvaegus võib viia uusveresoonte tekkeni ehk neovaskularisatsioonini. Uusveresoonte teke on tagasi pöördumatu ja hakkab negatiivselt mõjutama nägemist. Sõltuvalt läätsede materjalist võib Dk/t varieeruda 18 kuni 130 ühikuni ja rohkem. Suuremat rolli mängib Dk/t kuuajaste ja ööpäevaste kontaktläätsede puhul, ühepäevaste kontaktläätsede puhul on Dk/t mõju silmale väiksem (ühepäevaseid läätsi kantakse üldjuhul harvem) ja ka Dk/t näit madalam.

Läätse veesisaldus näitab niiskusesisaldust kontaktläätse materjalis protsentuaalse suhtena. Nii võib ühtedel läätsedel see näitaja olla 38% materjali koostisest, teistel aga 58% ja rohkem. Läätsede kõrge veesisaldus ei taga nende kasutajale kandmise mugavust, sest mugavustase on seotud mitme teise teguriga, nagu niiskuvus ja libedus. Kui kontaktläätsede pinnalt kaob vajalik niiskus, siis hakkab lääts seda võtma silma pisaravedelikust, mis viib silma kuivuseni ja ebamugavustundeni.

Läätse paiduvus (modulus) on näitaja, mis näitab kontaktläätsete materjali elastsust ja seda mõõdetakse pascalites (Pa). Mida kõrgem on modulus, seda elastsem ja painduvam on läätse materjal. Kuigi väga pehmed läätsed võivad olla mugavad, on neid raskem silma paigaldada ja need läätsed võivad kergemalt puruneda. Seega võib väga painduvate läätsede kandmine võib viia silmapinna mehaaniliste vigastusteni. Seetõttu püüavad läätsede tootjad saavutada selle näitaja puhul „kuldse“ kesktee.

Kontaktläätsede pinna niiskuvus mängib läätsede mugaval kandmisel tähtsat rolli. Enamik tänapäevaseid läätsesid on kõrge niiskuvuse ehk hüdrofiilsusega, mis saavutatakse läätsepinna spetsiaalse töötlusega või on see läätsematerjali enda omadus. Hea niiskuvus võimaldab pisarakilel läätse lihtsalt ümbritseda ja pisaratel läätse alla pääseda.

Hüdrogeelläätsed

Neid läätsesid iseloomustab kõrge veesisaldus ning suurepärane hüdrofiilsus (niiskuvus), mis on kõikide hüdrogeelmaterjalide loomulik omadus. Mis puudutab hapniku läbilaskevõimet, siis enamikul hüdrogeelläätsedel on see üsna tagasihoidlik, umbes 18-21 ühikut. Seepärast võib neid läätsesid kasutada ainult päevase kandmisrežiimiga (mitte magades), kuna nende kandmine une ajal viib sarvkesta hapnikuvaeguseni (hüpoksiani) ja mitmete sellega seotud ebameeldiva tagajärjeni, nagu sarvkesta turse ja neovaskularisatsioon.

Silikoon-hüdrogeelläätsed

Nende peamiseks eeliseks on väga kõrge hapniku läbilaskevõime näitaja, mis võimaldab kasutada neid läätsesid ka ööpäevase kandmisrežiimiga. Algselt ei olnud need läätsed piisava niiskuvusega ja olid jäigemad kui hüdrogeelläätsed. Tänaseks on tänu pealispinna spetsiaalsele plasmatöötlusele ning materjalide koostise täiustamisele nende niiskuvus oluliselt paranenud. Seega ei jää tänapäevased silikoon-hüdrogeelläätsed mugavuselt alla parimatele hüdrogeelläätsedele.

Kui ei näe lähedale – kontaktläätsed üle 40-aastastele

Inimestel vanuses üle 40 aasta tekib seoses muutustega silmaläätses vaegnägemine ehk presbüoopia. Selle tulemusena väheneb silma võime fokusseerida lähemal asuvatele objektidele. Raamatute ja ajalehtede lugemiseks, arvutitööks, mobiil- ja nutitelefonide kasutamiseks tuleb nägemist üha rohkem pingutada ja silmad hakkavad ilma abivahendita üha kiiremini väsima. Presbüoopia võib halvendada ka nägemist kaugele. Just selle tõttu tekib vajadus korrigeerida nägemist igale kaugusele ehk lähedale, keskdistantsile ja kaugele.

Bifokaal- ja multifokaalläätsed presbüoopia korrektsiooniks

Tänapäeval on presbüoopia edukalt korrigeeritav nii prillide kui ka kontaktläätsedega, viimaste puhul kasutatakse põhiliselt bifokaal- ja multifokaalseid ehk progressiivläätsesid.

Mis puutub progressiivläätsede optilist disaini, siis nende teatud alad, sagedamini keskosa, on ette nähtud kaugnägemise korrektsiooniks ja neid ümbritsevad osad või perifeeria täidavad sama otstarvet kesk-ja lähidistantsil. Seega, kui kasutaja suunab pilgu otse ette, näeb ta suurepäraselt kaugel või keskmisel kaugusel asuvaid esemeid. Kui ta aga vaatab alla, on talle hästi ja erilise pingutuseta näha lähedal asuvad esemed või tekst.

Isegi ideaalselt valitud progressiivläätsede puhul võib harjumine nendega kulgeda üsna keerukalt ning harjumine võtta aega päevi või nädalaid. Edu tõenäosus kasvab, kui inimesel on selliste läätsede suhtes realistlikud ootused ja tugev motivatsioon kasutada nägemise korrigeerimiseks just kontaktläätsesid.

Isegi kõige suurema motivatsiooni korral leidub kasutajaid, kellele progressiiv- ja bifokaalläätsed ei sobi.

Kontaktläätsede valik algab läätsede määramisest

Eduka kontaktläätsede kandmise eelduseks on nägemiskontroll ja kontaktläätsede määramine spetsialisti juures. Kuna kontaktläätsede puhul tuleb arvestada peale kontaktläätsede tugevuse ka mitmete teiste faktoritega nagu läätse õige istuvus silmal, siis iseseisvalt kontaktläätsi internetist ostes võid seada ohtu oma silma tervise ja hea nägemise.

Kontaktläätsi on võimalik kasutada erinevate nägemishäirete puhul: lühinägevus, kaugnägevus, ealine kaugnägevus ehk presbüoopia ja astigmatism.

Värvilisi kontaktläätsi kasutatakse lisaks nägemishäire korrigeerimisele ka silmade värvi muutmiseks.

Anamneesi kogumine

Kontaktläätsede määramisel pole midagi hirmsat ega valulikku. Protseduuri alguses küsitletakse Sind sinu vanuse, elustiili, haiguste, töökoha ja muu kohta, mis võivad Sinu läätsekandmisele mõju avaldada. Neid faktoreid arvesse võttes oskab spetsialist soovitada Sulle sobivamaid kontaktläätsi.

Objektiivne ja subjektiivne refraktsioon

Spetsialiste kabinetis määratakse objektiivse ja subjektiivse refraktsiooni näitajad kindlaks silmaarstikabineti meditsiiniseadmete, prooviprilliraami ja optiliste läätsede komplekti abil.

Õige läätsetüübi valikuks mõõdetakse spetsiaalse aparaadiga Sinu sarvkesta kumerus.

Silma tervise hindamine

Järgmiseks hindab spetsialist pilulambi ja mikroskoobi abil Sinu silmade tervist ning pisarakile ja sarvkesta seisukorda. Sellega tehakse kindlaks, kas Sinu silmadele üldse sobib kontaktläätsede kandmine ja milline võiks olla maksimaalne kandmisrežiim. Kui kõik on korras ja Sinu silmadele sobib kontaktläätsede kandmine, siis jätkatakse kontaktläätsede määramisega.

Nägemiskontroll

Edasi järgneb nägemiskontroll. Kõigepealt kontrollitakse Sinu nägemisteravust kaugele. Selleks näidatakse Sulle tahvlil olevaid optotüüpe hindamaks Sinu nägemisteravust. Mida madalamal on Sulle selgelt nähtav tabeli viimane rida, seda suurem on Sinu nägemisteravus.

Seejärel kontrollitakse vajadusel ka Sinu nägemisteravust lähedale. Selleks kasutatakse erinevate tähesuurustega tekstitabelit, mida tuleb hoida silmadest 40 cm kaugusel. Lisaks võib spetsialist põhjalikuma uuringu tarbeks läbi viia erinevaid nägemisteste.

Kontaktläätsede proovimine ja õpetamine

Proovimiseks kasutatakse prooviläätsesid, mis ei ole müügiks ette nähtud. Läätsede proovimise ajal hinnatakse pilulambi abil nende õiget istuvus ja liikuvust sarvkestal: spetsialist jälgib, kuidas lääts käitub pilgutamisel ja silmamuna liikumisel üles-alla/vasakule-paremale. Õigesti valitud lääts ei tohi olla sarvekestal liiga liikuv, kuid samuti ei tohi ta olla liiga paigal ja avaldada survet silma veresoontele.

Kui Sinu silmale sobiv kontaktlääts on leitud, siis õpetatakse Sind läätse silma panema ja ära võtma. Oluline on meeles pidada, et isegi samade parameetritega ja eri tootjate kontaktläätsed käituvad Sinu silmas erinevalt. Seega tohid kasutada ainult Sulle määratud toodet. Kui soovid kontaktläätse hiljem teise tüübi või tootja vastu vahetada, siis tuleks läbida uuesti kontaktläätsede kontroll.

Läätsede ohutuks kandmiseks tutvustab arst Sulle lõpus hooldusreegleid ja hügieeninõudeid.