Kontaktläätsed aitavad efektiivselt nägemist korrigeerida

2020. aastal European Academy of Optometry and Opticsi (EAOO) nn sinises raamatus avaldatud andmete järgi kannab Eestis prille 20 protsenti ja läätsi 10 protsenti rahvastikust ning läätsede kandmine kogub üha populaarsust. Kuidas aga kontaktläätsi määratakse?

Kontaktläätsede määramise erisus

Lisaks tavapärasele nägemiskontrollile ja mikroskoobis silma esiosa tervise kontrollimisele kaardistab optometrist sarvkesta kumeruse auto-keratomeetriga, arvutab läätse baaskumeruse (retseptil BC) ja läätse diameetri, koos optometristiga proovitakse valitud kontaktläätse silma ning täpsustatakse läätsede kasutamist ja hooldamist. Veel kontrollib silmaspetsialist läätse mugavust, läätse liikuvust silmal ja nägemisteravust.Nagu näha, on kontaktläätsede määramine hoopis midagi muud kui prilliretsepti väljastamine. Erinevad võivad olla ka tugevused. Kuna kontaktläätsed asetuvad otse silmale, on nende efektiivne tugevus võrreldes prillidega suurte refraktsioonivigade korral erinev: miinusprilli korral on läätsed nõrgemad (väiksema miinusega) kui prillid ja plussprilli korral tugevamad (suurema plussiga). Lisaks tugevustele peab läätseretseptil olema märgitud baaskumerus, diameeter ning kontrollis proovitud ja soovitatud läätsede toode. Oluline on teada, et erinevate toodete puhul ei pruugi samade parameetritega läätsed reaalselt samasugused olla ja teine, samade parameetritega toode ei pruugi silmale sobida. Selle tõttu on vaja igat uut toodet kasutama hakates läbida korduv kontaktläätse kontroll.
Paraku ei saa kontaktläätsi kasutada kõik inimesed. Läätsede kandmine ei sobi neile, kellel on:
• väga kuivad silmad;
• allergiaperiood (silmad on punased,
jooksevad vett);
• silmapõletik vm silmahaigus, mis puudutab
sarvkesta ja konjunktiivi;
• väga ekstreemsed refraktsioonivead ning
väga kumer või lame sarvkest;
• kes manustavad ravimeid, ka silmaravimeid.

Kontaktläätsed ja arvutitöö

Läätsekandjatel võivad lähitööd tehes tekkida astenoopilised kaebused, sest akommodatsiooni vajadus on kontaktläätsedega suurem kui prilliga, samuti pilgutatakse nutiseadet kasutades silma tavalisest kuni viis korda vähem. Et pikalt arvutitööd tegevate inimeste kaebusi leevendada, on turule jõudnud uued asfäärilise
disainiga läätsed Biofinity Energys. Nendel on sarnaselt noorte lähitoega prilliläätsedega lisatugevus, mis aitab lähitööl silmalihaseid lõdvestada, ning läätsedes on kasutatud Aquaformi tehnoloogiat, mis ei lase neil kiiresti silmas kuivada.

Isetumenevad kontaktläätsed

Teiseks uuenduseks läätsede vallas on isetumenevad kontaktläätsed Acuvue Oasys with Transitions, mis muudavad tänu UV-kiirgusele tumedust sarnaselt prilliläätsedega ning neil on ka UV-kaitse nagu päikeseprillidel. Päikesevalguses tumenevad läätsed 75 protsenti ja sisetingimustes on peaaegu läbipaistvad.

Kontaktläätsed ei ole mõeldud ainult noortele

40. Eluaastatest alates hakkab silmasisene lääts hägustuma ja jäigemaks muutuma, mille tõttu on vaja eri tugevusega kaug- ja lähiprille või progresseeruvaid ehk multifokaalseid prille. Aastakümneid tagasi arvati, et kui juba on tekkinud progresseeruvate prillide vajadus, ei ole võimalik kontaktläätsedega hästi näha nii kaugele kui ka lähedale, aga juba kaheksakümnendatel tulid turule esimesed multifokaalsed kontaktläätsed, mis alles nüüd on hakanud populaarsust koguma. Nende kontaktläätsede ülesehitus sarnaneb prilliläätse omaga: neis on nii kaug-, kesk- kui ka lähidistants. Olenevalt läätsest asub lähidistants läätse keskel või äärealadel ja aju nägemiskeskus valib ise, millisest läätse osast ta kindlal hetkel infot vastu võtab.