Silmarõhu mõõtmine

Silmarõhu mõõtmine on silmade tervishoiu seisukohalt ülioluline protseduur, sest nii on võimalik ennetada ja ära hoida glaukoomi ehk rohekae teket.

Silmarõhu mõõtmine

Glaukoom on üks salakavalamaid silmahaiguseid, mille enamasti märkamatu kulg võib viia täieliku pimedaks jäämiseni. Algava glaukoomi esmaseks tunnuseks on silmasisese rõhu tõus, mis surub kinni silmapõhjas asuvad võrkkesta toitvad veresooned ning nägemisnärvi kiud. Järsu glaukoomihoo korral langeb inimese nägemisteravus märgatavalt ja silma lööb tugev valu. Järsku silmarõhu tõusu tunneb inimene alati ja selle peamisteks tunnusteks on valu silmas, peavalu, iiveldustunne, minestamine ning silm on katsudes kõva. Järsu silmarõhu tõusu korral tuleb kiiresti pöörduda erakorralise meditsiini osakonda või kiirabi poole, kuna sel puhul võib nägemisnärvi pöördumatu kahjustus toimuda tundidega.

Aeglaselt tekkinud silma siserõhu tõusu aga inimene ise üldjuhul muutust esialgu ei taju või tajub alles siis, kui märkimisväärne kahju silma vaateväljale on juba tehtud. Seetõttu ongi oluline regulaarne silma siserõhu mõõtmine. 

Silmarõhu mõõtmiseks kasutavad meie optometristid Topconi mittekontaktset ja ICare’i kontaktseid silmarõhu aparaate. Kui soovid silmarõhku mõõta, siis uuri, kas Sinule lähimas kaupluses teostatakse silmarõhu mõõtmist ja broneeri aeg.

Mis on glaukoom?

Glaukoom on krooniline silmahaigus, mis kahjustab nägemisnärvi ja võib oluliselt halvendada nägemist ning viia nägemise kaotuseni. Glaukoomi on nimetatud ka “vaatevälja vaikseks vargaks”, sest haiguse algus ja kulg on sageli märkamatu, kuid aja jooksul tekib silmanägemise pöördumatu kaotus.

Glaukoomi põhjustab enamasti silmasisese rõhu tõus kuid mitte ainult. Kõrge silmarõhk ei tähenda kohe glaukoomi, kuid on kindel märk põhjalikuma silmauuringu vajadusest. Silmasisest rõhku üle 21 mmHg peetakse juba kõrgenenud rõhuks. Mõnedel inimestel võib tekkida nägemisnärvi kahjustus ka silma normaalse siserõhu juures. Normaalselt ringleb vesivedelik läbi silma eeskambri, et silma toitainetega varustada ja kaitsta. Seejärel väljub vesivedelik silma eesmises nurgas asuvate kanalikeste kaudu. Kui vedeliku väljavool kanalikestest on takistatud, siis hakkab rõhk silma sees tõusma ja see kahjustab nägemisnärvi. Nägemisnärv aga vastutab kujutiste saatmise eest aju nägemiskeskusesse. Kuna juba tekkinud nägemisnärvi kahjustusi ei ole võimalik kõrvaldada, siis on tagajärjeks nägemise pöördumatu kaotus.

Tasub ka meeles pidada, et glaukoom on osalt ka pärilik, seega kui kellelgi Sinu pereliikmetest on juba glaukoom diagnoositud, siis tasub lasta ka enda silmarõhku tihedamalt mõõta!

Kuidas glaukoomi ravitakse?

Kui Sinu silmarõhk on osutunud kõrgeks, siis suunab spetsialist Sind diagnoosi saamiseks ja ravi määramiseks silmaarsti vastuvõtule Sulle sobivasse raviasutusse. Glaukoomi raviga tegeleb edasi diagnoosi määranud silmaarst. Oluline on mõista, et glaukoomi ei saa välja ravida, kuid haiguse progresseerumist on võimalik edukalt kontrolli all hoida. Silmasisese rõhu langetamine on ainuke tõhus raviviis glaukoomi progressiooni peatamiseks ja nägemise säilitamiseks. Glaukoom on progresseeruv silmahaigus, mis vajab pikaajalist ja pidevat ravi arsti kontrolli all. Kõik glaukoomi ravimeetodid (ravimid, operatsioon, laserravi) on mõeldud silmasisese rõhu langetamiseks. Enamasti alustatakse ravi silmatilkadega, mis langetavad silmasisest rõhku, kas vesivedeliku teket vähendades ja/või väljavoolu suurendades. Ravimi järjepidevat õiget manustamist peetakse glaukoomi puhul silmade kaitseks ja nägemise edasise kahjustuse vältimiseks üheks kõige olulisemaks teguriks. Väga oluline on määratud ravimeid kasutada täpselt nii nagu arst soovitas!