MyoCare müoopia prilliläätsed
Mis on müoopia?
Müoopiat põhjustavad silma aksiaalne pikkus ning silma optiliste pindade liigne valguse murdumine. Kui inimese silm on liiga pikk või murrab valgust liiga palju, koonduvad valguskiired reetina ehk silmapõhja ees ning tulemuseks on udune nägemine kaugdistantsile. Lühinägevuse korrigeerimiseks kasutatakse miinustugevusega prilliläätsi või kontaktläätsi.
Müoopia ei ole silmahaigus, vaid nägemishäire. Küll aga on tugeva müoopiaga (üle -5,0 dioptri) inimestel suurem risk haigestuda erinevatesse silmahaigustesse:
- Glaukoom ehk silmapõhja närvi kahjustus on enamasti põhjustatud suurenenud silma siserõhust. Tulemuseks pöördumatu vaateväljade kahjustus.
- Reetina rebend, mille puhul tuleb silmas olev klaaskeha võrkkesta küljest lahti ning võib tekitada sellele rebendi ning silma ette tekib nägemist segav hall vari
- Katarakt ehk hallkae, mille puhul halveneb märgatavalt nägemine, mida ei kompenseeri ka prillide kandmine.
- Erinevad maakula haigused – Maakula on ala silma põhjas, mis vastutab just terava nägemise eest. Müoopilise makulopaatia puhul on nägemine märkimisväärselt halvenenud.
Riskitegurid
Müoopial on mitmeid nii keskkonnaga seotud kui geneetilisi rikitegureid. Keskkondlike tegurite hulka kuuluvad suurenenud lähitöö, liigne tehisvalgus, silmade koostööprobleemid (akommodatsiooni- ja konvergentsiprobleemid), samuti on müoopia tekkimise- ning suurenemise tõenäosus suurenenud lastel, kes veedavad päevavalguse käes väljas vähem kui 2 tundi päevas. Tähendatud on ka seost haridustaseme ning miinusprilli vajaduse vahel. Lapsel, kelle ühel või mõlemal vanemal on miinusprillid, on samuti suurem soodumus lühinägevuse tekkeks.
Müoopia sümptomid
Enamasti tekib müoopia lapseeas, 6-9 eluaastastel lastel, harva ka täiskasvanueas. Miinusprilli algse tekkeaja ning müoopia suurusel on seos – mida varem tekib lapsel miinusprillivajadus, seda tõenäolisem on, et miinuse tugevus kasvab kiiremini. See toob kaasa aga suurenenud silmahaiguste riski täiskasvanuseas. Seetõttu on tähtis müoopia varajane avastamine.
Mida tuleks lapse nägemise puhul jälgida:
- kissitamine kaugele vaadates
- peavalu, silmade väsimine kaugdistantsile
- telerile väga lähedal istumine
Müoopia pidurdusvõimalused
Lühinägevus on pöördumatu silmade seisund, mida ei ole võimalik parandada, küll on aga võimalik erinevate vahenditega müoopia progressiooni ehk miinusprilli kasvu vähendada või pidurdada.
Hetkel kasutatakse müoopia progressiooni peatamiseks nelja strateegiat:
- Esimeseks on keskkonnapõhine sekkumine – õues veedetud aja pikendamine ning sportimine.
- Kasutatakse ka atropiinravi, mille puhul tilgutatakse periooditi lapse silma silmalihaseid lõdvestavaid tilku. Atropiinraviga aga kaasnevad kõrvaltoimed nagu nägemise hägustumine lähedale, valgustundlikkus, suurenenud pupillid ehk müdriaas ning allergia
- Ortokeratoläätsed – need kõvad kontaktläätsed asetatakse lapsele silma tema magamise ajaks. Kõvad läätsed vormivad sarvkesta ning päeval ei pea laps prille kandma. Mistahes kontaktläätsede kandmine suurendab aga silmapõletike teket. Kasutatakse ka ühevaatelisi või progresseeruvaid pehmeid kontaktläätsi kuid nendega müoopia progressiooni peatamine ei ole andnud nii häid tulemusi kui kõvade läätsede kandmine.
- Prillid – umbes 7 aastat on katsetatud müoopia progresseerumise vähendamisel erinevaid spetsiaalse ülesehitusega prilliläätsi mis on andnud positiivseid tulemusi.
MyoCare prilliläätsed
Arvatakse et müoopia progressiooni põhjustab silmas hüperoopiline defookus ehk nihe – kui inimene kannab korrektse tugevusega prilliläätsi, siis läätse keskosa läbinud valgus langeb valgus otse maakulale ja inimene näeb teravalt. Prilliläätse perifeersed alad aga murravad valgust teisiti ja siis ei lange valgus silma põhja reetinale, vaid selle ette, tekitades hüperoopilist nihet (ing. k. hyperopic defocus). Hüperoopilist nihet peetaksegi peamiseks põhjuseks, miks lastel toimub miinusprilli tugevuste suur kasv.
Pere Optika tootevalikus olevatel MyoCare läätsedel on spetsiaalne ülesehitus, mille puhul on läätse tsentis kaugnägemisele vastav tugevus ning läätse äärealadel plusstugevus mis vähendab hüperoopilist nihet. Spetsiaalsete perifokaalsete prilliläätsede kandmisel võib väheneda müoopia progressiooni keskmiselt 40%.
Helmholtzi silmahaiguste meditsiiniline teaduskeskus viis aastatel 2012-2018 läbi uuringu, kus analüüsiti MyoCare läätsede ekeftiivsust müoopia progresseerumise aeglustamisel. Uuringus osalesid 7-14 aastased lapsed, kellest pooled kandsid MyoCare prilliläätsi ning pooled tavalisi, ühevaatelisi prilliläätsi. Katses osalenute nägemist kontrolliti alates prillide kandmisest 6 kuu, 12-18 kuu, 2 aasta, 3 aasta ning 4-5 aasta pärast. Peale 5-aastast MyoCare läätsede kandmist vähenes miinusprilli tugevuse kasv võrreldes tavaläätsede kandmisega 40%
Perifokaalset MyoCare’i prilliläätse soovitatakse lastele alates 5ndast eluaastast, kellel on müoopia või selle tekkerisk.
