Peamised suvise hooaja silmaprobleemid ja lahendused?
Suvi on aeg, mil naudime päikest ja sooja ilma, kuid see toob kaasa ka mitmeid probleeme silmadele ja prillidele. Selles artiklis käsitleme peamisi suvise hooaja silmaprobleeme, nende lahendusi ja soovitusi, kuidas suvel oma prille hoida ning kaitsta. Samuti anname nõu, kuidas puhkuse ajal hoolitseda silmade eest.
Peamiselt on suvised mured silmadega seotud (päikese)valgusega. Kas ei nähta päikese käes hästi või on fotofoobia probleemid – prillid on olemas ja oleks vaja tugevusega päikeseprille.
Suur probleem suvel on ka n.ö prügi silmas – tuulega lenduvad kübemekesed, mis lenduvad silma ja põhjustavad ebamugavust või lausa vigastusi. Selle probleemi eest kaitseb väga hästi päikeseprill.
Päikeseprillid peavad olema piisavalt kvaliteetsed, et nad ei laseks kahjulikul kiirgusel jõuda silmani. Silm on väga tundlik ja halb kiirgus lõhub tema DNAd ja rakustruktuuri, sh sisemiselt. Ühel hetkel ei saa silm sellega enam ise hakkama ja tekibki probleem. Kui me vaatame järsku intensiivsesse valgusesse (otse päikesesse või keevitustöödel valgust), siis kahjustub silm momentaalselt. Kui aga valgus ei ole nii tugev, on see kahjustus hiilivam. Prille ostes tuleb jälgida, et sanga peal oleks kirjas UV400 – see tähendab, et päikeseprilli klaas kaitseb silma lühema kui 400 nanomeetrise lainepikkuse eest (UVA-, UVB- ja UVC-kiirgus).
Lisaks tasub päikeseprillide pa tavalise toote vahe võib olla kuni 100€. Kõrgem hind tagab kvaliteetse toote, mis silmade efektiivseks kaitsmiseks on väga oluline.
Lisaks päikeseprillile ja isetumenevale klaasile on olemas ka päikeseprilli klipid. On olemas spetsiaalsed klipid, mis käivad tavaprillide peale aga ka spetsiaalsed prilliraamid, mis on klippidega. Vajadusel saab klipi siseruumides ära võtta ja pärast välja minnes tagasi peale kinnitada.
Fotokroomsete ehk isetumenevate prillide peale võiks mõelda inimene kellel on korrigeeriv prill ja liikuv eluviis. Kes käib suvel palju päikese käest tuppa varju ja tagasi õue. Fotokroomne lahendus on nutikas ja mugav, sest pakub kaitset just nii palju kui palju on parasjagu valgust.
Ideaalis peaks inimesel olema tavaprill, millega ta igapäevaselt käib, samuti päikeseprill ning ka kontoriprill, millega oleks mugav teha arvutitööd.
Kuidas suvel prille hoida?
Soojas kliimas peaksid fotokroomsete prillide omanikud meeles pidama, et prill võibolla ei tumene nii palju kui ta peaks tumenema. Tumenemine hakkab mõningaselt peetuma alates umbes kolmekümnest soojakraadist.
Kõrgete soojakraadide juures tuleks prillide osas muudki meeles pidada. Näiteks seda, et kui jätame prilli sooja keskkonda, kus jahutust peale ei tule, siis võib see rikkuda prillide pinnakatte, sest soojaga lääts paisub ja pinnakate ei tule järgi ning rebeneb. Seepärast ei tohiks prille jätta ka näiteks päikese kätte pargitud autos päikesevalguse kätte. Prille ei tohiks ka asetada karpi klaas allapoole, sest kui auto sõida, siis ta vibreerib ning see hõõrdumine rikub prilliklaasi.
Prille puhastades tuleks esimese asjana nad jooksva vee alt läbi lasta. Kui on kindel, et neil rohkem puru peal ei ole, siis jätkata puhastamist spetsiaalse prillipuhastusvedeliku ja lapiga. Kui prille hõõruda puhtaks kuhu juhtub, siis töötab see nagu liivapaber – mikropurud kahjustavad klaasi.
Kuidas puhkuse ajal silmi hoida?
Puhkamise ajal saavad silmad juba seetõttu vähem koormust, et me ei tee lähitööd. Samuti on puhkuse ajal inimene üleüldisemalt lõõgastunud. Organism aga on tervik – üldine lõõgastatus mõjutab loomulikult ka silmi. See, et aga näiteks miinusprilli kandjad peaksid puhkuse ajal ilma prillita olema, et silmale puhkust anda, ei vasta tõele. See võib osutuda vajalikuks ainult mõnes eriolukorras, kus on tehtud näiteks ülekorrektsioon. Pigem tekitab prilli mitte kandmine probleeme nagu silmade väsimus.
Puhkusereisile minnes peaks end ette valmistama juhuks, kui prillidega peaks midagi juhtuma. Näiteks kaasa võtma ühe komplekti ühepäevaseid kontaktläätsi. Eriti kui nägemisprobleem on selline, et ilma abistava vahendita üldse hakkama ei saa.
Samuti tasuks kaasa võtta tavalised, ilma säilitusaineteta silmatilgad. Neist on abi, kui peaks midagi silma minema, on allergiline reaktsioon või kuumast ilmast tingitud silmade kuivus.
Puhkuselt tööle naastes on hea uuesti meelde tuletada kolm näpunäidet: silmi tuleb piisavalt pilgutada. Seda tuleb teadlikult meeles pidada ja teha, sest arvuti ees pilgutame me silmi tavaliselt kuni 5x vähem. Teiseks – kui meil on kuiva silma mure, siis olgu käepärast silmatilgad (ilma säilitusaineteta). Kolmandaks aga rakendagem 20-20-20 reeglit. See tähendab, et teeme arvutiga tööd 20 minutit, siis 20 sekundit pausi, mille jooksul vaatame 20 jala ehk kuue meetri kaugusele.
