Laste nägemiskontroll
Inimesed saavad nägemise teel ligi 90% informatsiooni. Eriti oluline on tagada hea nägemine ja õige silma areng lastele, et nende edasine elu ja õpiteekond oleks võimalikult selge ja edukas.
Millal peaks lapsega nägemiskontrolli tulema?
Lastega on kindlasti vaja nägemist kontrollida 3. aastaselt ja enne kooli 6.-7.aastaselt. Pere Optikasse ootame esmasesse nägemiskontrolli eelkooliealisi lapsi alates 6. eluaastast, noortematele teostavad nägemiskontrolle tavaliselt perearstid, silmaarstid või silmaõde.
Koolilaste nägemist kontrollivad perearstid ja kooliõed, kuid mitte igal kooliaastal. Küll aga soovitame laste nägemist kontrollida igal aastal, kuna areneva lapse nägemine võib ka ühe aastaga oluliselt muutuda ning just varakult muutuste avastamine on oluline, et lapse areng ei pidurduks nägemisprobleemide tõttu.
Mida laste nägemiskontrollis tehakse?
Optometrist kirjutab prilliretsepte alates 12. eluaastast, kuid teostab esmast nägemiskontrolli alates 6. eluaastast. Esmases nägemiskontrollis hinnatakse lapse nägemisteravust, olemasolevate prillide sobivust, silmade koostööd ja silmalihaste tegevust. Kui nägemisteravus pole piisav või prilliretsept on muutunud, suunab optometrist lapse vajadusel silmaarstile. Nooremaid lapsi suunatakse silmaarstile, kuna silmaarst saab prillide määramisel kasutada pupille laiendavat silmatilka, mis võtab nägemiskontrolli ajaks ära määramist segava silmalihase spasmi ja töö.
Minu alla 12. aastane laps vajab uut prilliretsepti. Kuhu minna?
Pere Optika pakub silmaarsti teenust hetkel vaid Tartus Kvartali Pere Optikas. Nägemiskontrolli hind prillide ostjatele on vaid 10€, kuid soovitame tulla kontrolli terve perega – kogu pere prillipoes on kogu pere nägemiskontroll sama hinnaga, mis ühele pereliikmele.
Minu laps on kaugnägev ehk lapsele kirjutati “+” tugevusega prillid. Mida see tähendab?
Kaugnägevus ehk hüperoopia tähendab, et laps näeb kaugel asuvaid objekte selgelt ja lähedal asuvaid objekte udusemalt. Suure hüperoopia korral on hägune ka kaugele nägemine.
Kõigil vastsündinud lastel on mõõdukas hüperoopia, nad näevad väga häguselt ja ainult lähedal asuvaid objekte nagu süles olles vanema nägu. Lapse kasvades hüperoopia väheneb ja arenedes paraneb ka nägemisteravus. Kooli mineva lapse nägemisteravus peaks olema täielik ja normaalne leid on ca +0.75D. Kui lapsel on hüperoopiat rohkem, kui vanus ette näeb ja/või ta ei näe piisavalt, siis vajabki ta “+” prille. Silma õigeks arenguks tuleb jälgida arsti juhiseid ja prille pidevalt kanda. Samuti on väga oluline hüperoopia varajane avastamine, mille tõttu tuleb käia lapsega nägemiskontrollis kindlasti 3.-4. aastaselt! Avastamata hüperoopia võib viia “laisa silma” tekkeni või nägemisrakkude ebapiisava arenguni. 3.-4. Aastastel laste nägemismeel veel areneb ja õige prilli kandmisega on võimalik antud nägemishäireid vältida või vähemalt parandada. Väiksemast hüperoopiast kasvab laps tihti teismeaks välja.
Minu laps on lühinägev ehk lapsele kirjutati “-” tugevusega prillid. Mida see tähendab?
Lühinägevus ehk müoopia on nägemishäire, mille puhul on kaugemal asuvad objektid uduselt ja selged on ainult lähemal asuvad objektid. Suure müoopia puhul võivad ka lähemal asuvad objektid udused olla.
Müoopia tekib enamasti varases koolieas ja on tingitud silma liigsest kasvamisest. Silma liigse kasvamisega võivad toimuda ka füsioloogilised muutused nagu võrkkesta õhenemine, mis võib omakorda mõjutada silma tervist terve elu vältel.
Väike müoopia ei mõjuta tavaliselt silma tervist, kuid üle -5.0D müoopia võib põhjustada pöördumatut nägemislangust, müoopilist retinopaatiat ning kõrgendada erinevate silmahaiguste tekke riski. Müoopia on elanikkonnas üha sagenev nähtus. Arvatakse, et aastaks 2050 on hinnanguliselt 50% maailma elanikkonnast müoopiaga.
Müoopia tekkel ja süvenemisel on mitmeid tekkepõhjuseid. Suurimateks mõjutajateks on geneetiline eelsoodumus, lapseeas vähene õues viibimine ja liigne lähedale vaatamine. Selle tõttu soovitatakse lastel kindlasti 2 tundi päevas päevavalguses viibida ja lähedale vaatamisest regulaarseid pause teha. Müoopia tekke pidurdumiseks kasutatakse atropiinitilkasid, ortokeratoloogilisi kontaktläätsi või erilisi prilliläätsi. Kuna Eestis ei ole atropiintilkade kasutamine levinud, siis on müoopia pidurdamiseks parim valik MYOCare prilliklaasid koos piisava õues veedetud ajaga.
MYOCare prilliklaasid
Müoopia progresseerumise aeglustamine 1.0D võrra lapsepõlves peaks vähendama müoopilise makukopaatia tekke riski 40% võrra.
Müoopia pidurdamiseks prilliklaasidega kasutatakse erinevaid lahendusi – alakorrektsioon, bifokaalsed klaasid või muud müoopia eriklaasid. Ükski neist ei pidurda müoopiat piisavalt efektiivselt ja tavalised prilliklaasid ei pidurda müoopia kiiret kulgu üldse. Õnneks on BOD Lenses tulnud välja MYOCare prilliklaasidega, mille efektiivsus müoopia pidurdamisel on uuringute tulemusena keskmiselt 40%. Küsi MYOCare prilliklaaside kohta infot oma silmaarstilt või Pere Optika esindustest!
