Eri vanuse suurimad nägemisprobleemid

Nägemisega seonduvalt kogevad eri vanuses inimesed erinevaid probleeme. Seda võib nimetada  “nägemise elukaareks”. Toome välja peamised nägemisega seotud raskused ja ettepanekuid nende vältimiseks.

Väikelapseiga

Väikelapseeas on kõige suuremad nägemist takistavad probleemid näiteks kasvajad, hallkae (katarakt), aga ka nn laisk silm (amblüoopia) ja kõõritamine (strabism). Lapse sünni ajaks ei ole nägemismeel lõplikult välja arenenud. Kõige kriitilisem aeg on 2.–3. elukuu, sel ajal peaks silma põhja jõudma võimalikult palju valgust, et nägemine areneks eaga kooskõlas. Kui silma põhja mingil põhjusel piisavalt valgust ei lange, ei arene ka ajukoores vastavad rakud ning võib tekkida amblüoopia. Amblüoopia ravimiseks võib piisata korrektsete prillide kandmisest (refraktiivse amblüoopia korral, kui on tegemist väga suurte prillitugevustega) või oklusioonravist, mille korral kaetakse kindlaks ajaks paremini nägev silm. Esmane lahendus on aga alati amblüoopia tekkepõhjuse väljaselgitamine ja eemaldamine.

Eel-ja kooliiga

Eel- ja koolieas on nüüdisajal ülemaailmseks probleemiks kujunenud müoopia progressioon ehk miinusprillide tugevuse kiire kasv. Ennustatakse, et 2050. aastaks kannab Ida-Euroopa rahvastikust pool miinusprille, Aasias prognoositakse veel suuremat protsenti. Miinusprille kandvatel inimestel on suurem risk haigestuda silmahaigustesse, nagu glaukoom, võrkkesta rebendid, müoopiline maakula degeneratsioon jne. Seetõttu on tähtis avastada müoopia progressioon varakult ja kasutada sobivaid prille. Tähtis on muuta ka elustiili: teaduslikult on tõestatud, et lastel, kes veedavad iga päev väljas vähemalt kaks tundi, võib müoopia progressioon väheneda või seiskuda.

Teismeiga

Noortel on lisaks probleeme nutiseadmete kasutamisega, mille tagajärjel võib tekkida silmalihaste nõrkus. Sellisel juhul võib abi olla lähilisaga prilliläätsedest. Akommodatsioon on silma võime fookust muuta, konvergents on silmade kokkupoole pöördumine. Silmas kasutatakse neid mehhanisme lähedal asuvaid objekte vaadates. Kui need ei tööta korralikult, näiteks konvergeerivad silmad kindlale distantsile liiga palju või ei akommodeeri piisavalt, tekivad astenoopilised kaebused: peavalud, silmade väsimus, udune nägemine nii kaugele kui ka lähedale pärast lähitööd, lastel ka keskendumisraskused, kuiv silm, punased silmad. Akommodatsiooni- ja konvergentsiprobleemid lapseeas on müoopia progressiooni üks põhjusi. Selle leevendamiseks võib abi olla lähilisaga prilliläätsedest ja silmatreeningust.
Samuti esineb üha noorematel inimestel kuiva silma sündroomi, eriti on sellega kimpus kontoritöötajad. Arvutitööd tehes pilgutatakse tavalisest kuni viis korda vähem silmi, samuti häirib nutiseadmetest tulev valgus ja kuiv õhk. Kuiva silma sündroomi korral kas ei teki piisavalt pisaraid või on pisarate koostis puudulik. Sellest saavad alguse mitmesugused kaebused: purutunne silmas, punased, kipitavad silmad, ka suurenenud pisaravool.

Täiskasvanud

Täiskasvanutel hakkab 40. eluaastast silmalääts hägustuma ehk kujunema katarakt. Selle korral ei saa ühe tugevusega prilliga vaadata nii kaugele kui ka lähedale ning tekib vajadus progresseeruvate prillide järele. Samuti hakkab 40. eluaastates esinema sagedamini silmahaigusi, näiteks glaukoomi ja maakula degeneratsiooni. Glaukoom on silmanärvi kahjustus, mis on enamasti põhjustatud kõrgest silma siserõhust, mille tõttu aheneb vaateväli. Maakula degeneratsioon on kollatähni kärbumine, mille tagajärjel halveneb tsentraalne nägemine.  Üle 50.aastastel inimestel soovitatakse käia silmaarsti juures silmade tervist kontrollimas igal aastal. Nagu näha, on korralik prillide kandmine igas eas väga tähtis ning seda ka siis, kui prillide vajadust ei ole. Silmi tuleks alati kaitsta päikesekiirguse eest ja kanda korralikke päikeseprille, olgu suvel või talvel. Ka pilvise ilmaga jõuab UVA- ja UVB-lainepikkusega kiirgus nahale ja silma.

Soovitusi vastavalt vanusele:
• Esimene nägemiskontroll lapsel peaks olema kolme aasta vanuselt perearsti või silmaarsti juures.
• Kui lapsel on juba prillid, tuleks igal aastal lasta ta nägemist kontrollida ja otsida lahendusi, kuidas takistada miinusprillide tugevuse kiiret kasvu.
• Arvutitööd tehes on parem võtta lühikesi pause lühema aja tagant. Tuleks jälgida 20/20 reeglit: iga 20 minuti tagant vaadata 20 sekundit kaugusse.
• Arvutitööd või lähitööd tehes on võimalik kuiva silma sümptomeid vähendada, kui teadlikult pilgutada silmi 15–20 korda minutis ehk vähemalt iga nelja sekundi tagant.
• 40. eluaastatest tuleks käia regulaarselt optometristi ja silmaarsti juures kontrollis.
• Igas vanuses tuleks silmi kaitsta päikesevalguse eest.

Tekst: Laura Tõnov, Optometrist