Särasilmil kooli
Algav kooli ja – lasteaia-aasta on ukse ees ning aeg on meelde tuletada, kuidas saame oma kõige pisemate pereliikmete silmade tervise eest hoolitseda ning millele peame tähelepanu pöörama.
Lapse silma arenguetapid ja eripärad
Sündides ei ole lapse silm täiesti välja arenenud. Arengukriitiline periood on teine kuni kolmas elukuu. Sel ajal areneb kontrastitaju, nägemisteravus, sügavustaju ja värvide eristamine. Kui aga selles etapis ilmneb mingi probleem, näiteks nägemisteravus ei arene, siis tekibki amblüoopia laisk silm.
Kuna silma areng on kompleksne ja toimub läbi kogemuste, on väga oluline, et laps saaks erinevas kauguses, eri värvidega ja suuruses objekte näha. Üks asi mida tasuks imikute vanematel kõrva taha panna on see, et vankrit lükates peab jälgima, et tugev päike lapsele otse silma ei paistaks kuna see on arenevale silmale kahjulik.
Oluline on ka silma kuju areng. Müoopia puhul kasvab silm liiga kiirelt pikemaks. Seda kiiret pikkuse kasvu põhjustab uuringute kohaselt see, et lapsed ei viibi enam nii palju õues päikese ja naturaalse valguse käes – tulemuseks ongi müoopia ehk miinusprillide vajaduse kasv. Igapäevaselt peaks laps veetma valguse/päikese käes vähemalt kaks tundi.
Millal minna lapsega silmakontrolli?
Esimene nägemiskontroll tehakse tavaliselt lapse kolmandal eluaastal. Seal vaadatakse nägemisteravust, sügavustaju ja silmade liikumist. Kolmandaks eluaastaks peaks silmad suutma otse püsida ja paralleelselt vaadata. Isegi kui lapsel ei ole nägemisega ilmseid probleeme peaks kolmandal eluaastal ikkagi igaks juhuks silmade kontrollis ära käima.
Lapse teine nägemiskontroll peaks toimuma umbes kuuaastaseks saades – enne kooli minekut. Mida selles kontrollis oluliseks pidada ning millised on levinumad probleemid? Sündides on silmamuna pisike. See tähendab et lapsel on kuskil 3-4 dioptrit plussi ehk silm on hüperoopiline. Lapseeas kasvab aga silmamuna pikemaks ja plussi läheb vähemaks. Koolieelikul võiks pisike pluss veel olemas olla ning nägemisteravus võiks olla kuskil 60-70%. See tähendaks, et tulevikus lapsel miinusprilli vajadust ei ole. Selle seisu normikohasust saabki arst silmakontrollis ühe asjana vaadata.
Millal pöörduda erakorraliselt silmaarstile?
Silmalau põletiku või pisaranäärme põletiku järgselt ei ole vaja tingimata minna lapsega silmakontrolli, sest need seisundid otseselt nägemisele ohtu ei kujuta. Küll aga võiks silmaarstile pöörduda kui on või on olnud silmasisene põletik. Kindlasti peaks minema silmaarsti vastuvõtule peale peatraumasid, sest nende järgselt võib tekkida traumaatiline katarakt ehk hallkae, mis on üks laisa silma tekkepõhjuseid väikelastel.
Kuidas aru saada, et lapsel on nägemisprobleemid?
Lapsevanem saab jälgida mitmeid asju. Näiteks võib olla probleemiks ühe silma kinni katmine, kissitamine, pea kallutamine ühele poole või teleri vaatamine ja lugemine väga lähedalt. Samuti ka õppimisprobleemid koolis. Või ka kui laps kurdab, et tal on lugedes peavalud. Esineda võib ka liigset pisarate voolu või silmade hõõrumist.
Murekohaks võib olla ka kõõritamine – kui üks või mõlemad silmad vaatavad kõõrdi. Üks asi mida veel saab jälgida on silmadest peegelduv valgusvihk (mis värvi see on), kui lapsest on tehtud välguga pilti. See võib anda infot suuremate probleemide kohta nagu näiteks hallkae, katarakt aga ka rakulised muutused silma põhjas.
Jälgida võiks ka lapse keskendumisvõimet. Kui laps absoluutselt ei suuda loetavale tekstile keskenduda võib olla põhjus selles, et ta ei näe seda piisavalt hästi. Ühesõnaga tasuks jälgida käitumuslikke aspekte – asjad, mida esmapilgul ei oskaks nägemisprobleemidega siduda võivad sellele viidata ning lapsevanema kohustus on oma lapse silmade tervise eest hoolt kanda ja vajadusel õigeaegselt sekkuda ja abi otsida.
Kas silmahaigused on pärilikud?
Silmade probleemid, näiteks lühinägelikkus, kaugnägelikkus, strabism ja laisk silm on geneetilised. Viimase olemasolu tasuks lapsepõlves lasta kindlasti kontrollida.
Kui lapsevanem kannab miinusprilli, siis on väga väga tõenäoline, et ka lapsele tuleb miinusprill. Õigel ajal lapsele määratud miinusprill aitab aga lapse silmanägemisele kaasa ja võib seda isegi parandada. Seega on väga oluline miinusprilli vajadus juba lapsepõlves kindlaks teha.
Kuidas kooli algus lapse silmi mõjutab?
Kooli minnes tõuseb järsult koormus lapse silmadele. Seda eriti tänapäeval, kui lisaks on veel nutitelefonid ja tahvelarvutid ning muud ekraanid, mida lapsed järjest enam ja järjest nooremas vanuses kasutavad.
Üks viis seda koormust vähendada on lastele sobivad prillid, mis lähtuvad nende silmade eripäradest ja vajadustest. Erinevalt täiskasvanutest, vaatab laps praktiliselt kõike alt üles, mistõttu erinevad nende prilliklaasid täiskasvanute omadest.
Isegi kui meie ekraanid on väga kvaliteetsed tuleb meeles pidada, et lähitöö sellises mahus nagu seda on praegu meie igapäevaelus, on uus nähe. Põlvkondade kaupa oleme siiski olnud rohkem õues ja pidanud vaatama kaugusse või rohelusse. Üleminek suurel määral arvutiööle on olnud ehk viimaste aastakümnete teema. See, mis tulemused see meile silmade tervises annab näeme alles tulevikus – müoopiat esineb hetkel umbes 30% lastest aga ennustatakse et aastaks 2050 on see protsent 50. Mida suurem on aga miinus lapsepõlves seda suurem on tõenäosus kaeks ja silmarõhuga seotud pobleemideks vanas eas. Huvitav on teada, et näiteks USAs on soovituslikuks ekraaniajaks väikelastel tund päevas ning eelkooliealistel lastel umbes kolm tundi päevas.
Milliste probleemide puhul on abiks prillid?
Lapsepõlves kirjutatakse prille välja, kui tekib amblüoopia kahtlus – ehk siis ilma prillita tekib lastel laisk silm. Samuti esineb lastel erinevaid silmade koostöö probleeme ja akommodatsiooni probleeme. Sel puhul aitavad samuti prillid.
Näiteks plussprillid vähendavad akommodatsioonispasmi. See tähendab, et laps võibki koolis sellest probleemist välja kasvada. Samuti on olemas spetsiaalsed müoopia kasvu takistavad prilliläätsed. Müoopiat tekitab hüperoopiline viga. Kui õige korrektse prilliga langeb valgus täpselt silmapõhja, reetinale, siis kalde all tulev valgus murdub meil veidi silma ees. See tähendabki et tekib hüperoopiline nihe. Spetsiaalsed klaasid takistavadki seda hüperoopilist nihkumist, mis peatab silma füüsilise pikemaks kasvamise.
Üldiselt tuleks igasuguse lapse silma või üldtervist mingil viisil pärssiva kiirguse eest lapse silma kaitsta. Teatud kiirgused ja valgussagedused on energiaküllased ja võivad aeglustada või kahjustada raku tööd. Sinine valgus näiteks lähtub kõigilt ekraanidelt, samuti on seda palju tehisvalguses. See väsitab lapse silma, silm võib kiheleda või kipitada. Samas energia valgusest on nii suur, et laps ei suuda ka uinuda.
Tähtis on ka lapse silma päikese eest kaitsta. Lapseeas on kõik silmastruktuurid läbipaistvad. Kahjulikku päikesekiirgust jõuab silmapõhja palju rohkem. Seetõttu on väga oluline, et lapsel oleks korralik päikeseprill. Päike sisaldab silma kahjustavat kiirgust kõige enam ning silma tuleks kaitsta optikaärist soetatud korraliku prilliga, mitte nn. mänguasjapoe prilliga. Korralike päikeseprillide raamil on tavaliselt kirjas UV400, mis tähendab, et see klaas kaitseb silma nullist kuni 400 nanomeetrini – UVA, UVB ja UVC kiirguse eest.
Lapse esimesed prillid
Kõige olulisem on valida prill, mis lapsele endale ka meeldib. Kuid kindlasti kuulata ka optikapoodide teenindajate soovitusi ja infot. Raam peaks olema väga kerge ja väga vastupidav ning lapsele kandmiseks võimalikult mugav. Lapsed üldiselt harjuvad prilliga umbes mõne päevaga.
Lapsele tuleks selgitada ka põhitõdesid prillide hooldamisest. Esimene kuldreegel on see, et prille pannakse ette ja võetakse eest ära kahe käega. Ühe käega sikutades tuleb mingil hetkel üks sang tõenäoliselt lihtsalt raami küljest ära.
Väga tähtis on ka prilliklaaside ja raamide puhastamine. Seda peaks ideaalis tegema spetsiaalse klaaside puhastusvahendiga ning raame võiks pesta regulaarselt leige veega. Kui prille lihtsalt särgisabasse puhastada võivad mikrokübemed ja liiv klaasi kahjustada jättes sellele triibud ning halvendades klaasi läbipaistvust. On võimalik tellida ka rasva ja vett hülgava kattega klaasid, mis püsivad paremini puhtad. Siin on veel optometrstide poolt 9 nõuannet, kuidas aidata lapsel kiirelt prillidega harjuda.
Kas lapsed võivad kontaktläätsi kanda?
Kontaktläätsi saab kasutada näiteks amblüoopia (laisa silma) ravil, aga ka nägemise teravdamise jaoks. Vanus millal võiks läätse lapsele proovida – juhul kui laps seda ise tahab – on umbes 12. eluaastast.
Väga tähtis on siinkohal laste käte hügieen. Väike läätsekandja peab suutma läätse puhaste kätega käsitleda ja silma panna. Vastasel juhul on kontaktlääts vastunäidustatud. Seda hügieeni peab vanem ka suutma jälgida.
Lastel ei ole soovitatav läätsi kanda terve päeva. Enamasti kantakse neid teatud trennides, paar tundi päevas, kui prillidega on ebamugav või suisa võimatu tegevusi teha. Lisaks läätsedele peaks kindlasti ka prillid olemas olema.
* * *
Silmad on meie aken maailma ja hindamatu vara. Oma nägemise ja silmade tervisesse tasuks suhtuda suure tähelepanu ja hoolega. Kui Sul on küsimusi või muresid või soovid lihtsalt informatsiooni, kuidas oma silmade eest parimal viisil hoolt kanda, pöördu Pere Optika kauplustesse, kus Sind ootavad asjatundlikud konsultandid ja optometristid.