Jaanika ja Arturi lugu

Kui me läksime kolmeaastase Arturiga tema vanuses ettenähtud tavapärasesse tervisekontrolli, ei osanud ma oodata, et see visiit muudaks meie igapäevaelu nii olulisel määral. Kõik tundus olevat hästi: Artur oli rõõmus, püsimatu ja energiline nagu alati – jooksis ringi, küsis lõpmatuid küsimusi ja proovis saada tähelepanu kõigilt, keda nägi. Kuid osa rutiinsest kontrollist hõlmas nägemistesti, mis pakkus esimese vihje, et midagi võib olla teisiti.

Perearsti juurest silmaarsti juurde.

Arturil paluti üks silm kinni katta ja tuvastada erinevaid kujundeid: maju, ringe, ruute ja õunakujulisi märke. Minu üllatuseks ei tundnud Artur neist suurt huvi ega tahtnud kaasa mängida. Tema muidu elav iseloom ja püsimatus panid mind arvama, et see oli lihtsalt osa tema tavalisest käitumisest. Seetõttu pidasin seda kõike pigem tema lollitamiseks. Siiski perearst oli vastupidisel seisukohal ja suunas meid simaarsti juurde.

Ma pean tunnistama, et suhtusin sellele järgnevale visiidile skeptiliselt. Artur ei kissitanud, peavalusid või muud midagi, mida internetist nägemisprobleemide kohta lugesin, ei paistnud kuskilt. Jälgisin teda pidevalt ja kui aeg kätte jõudis, siis läksime ühel hommikul Ida-Tallinna Keskhaiglasse laste silmaarsti vastuvõtule ilma muretsemata.

Üllatav diagnoos.

Silmaarst viis läbi mitmeid teste, tilgutas tilkasid silma ja uuris mikroskoobiga mõlemat silma. Silmalihaseid lõdvestavate tilkade mõjumise ootamine tundus igavikuna, kuid mängunurgas oli poisil tegevust küll. Seejärel kutsuti kabinetti tagasi, tehti veel kontroll ning selgus, et Artur vajas tõepoolest prille: vasak silm +3,25 ja parem +0,5… Lisaks tuvastati laisk silm. See oli minu jaoks täielik üllatus. Kas see taastub? Või on ravitav? Kasvab ta sellest välja? Või hoopis süveneb? Ma teadsin küll, et paaril sõbral on laisk silm, kuid kunagi polnud selle vastu huvi tundud, kuid nüüd järsku tahtsin kohe neile helistada küsida, et kuidas laisa silmaga päriselt elatakse?

Lapse reaktsioon prillidele. 

Artur suhtus uudisesse aga hoopis teisiti, kui mina. Tema jaoks oli prillide saamine nagu uue mänguasja avastamine. Tema oli entusiastlik, et saab edasi minna kuhugi kolama ja endale midagi uut valida. Ida-Tallinna Keskhaiglas all korrusel on Pere Optika, kuhu oma sammud seadsin. Kogu pere prillipoe reklaam oli päris hästi meelde jäänud ja tundus loogiline valik, kust lapsele hakata prille valima. Seal oli meid ootamas sõbralik ja kannatlik konsultant, kes suunas Arturi lasteprillide stendi ette valikut tegema. Edasi läks püsimatu lapsega isegi üllatavalt lihtsalt – prillide valimine pakkus talle õnneks huvi ja teenindaja oskas teda hästi suunata. Kontrollisime, et prillid mugavalt ning surumata peas püsiks, elava loomuga lapsele tundus veel hea mõte valida sangadele pehmest silikoonist stopperid, et prillid õiges asendis ees püsiks. Õnneks mingeid eriklaase polnud vaja ning musta ja oranžiga kandilised Centrostyle prillid läksid optiku (sain teada, et see on inimene, kes prille valmistab) juurde töösse.

Prillidele järgi ja mängima.

Noormehe prillid said valmis juba järgmiseks päevaks ning neile järgi minnes haarasin lasteaiast Arturi kaasa. Soovisin, et ta saaks valmis prille kohe kaupluses proovida ja nüüdseks oli minul ka tekkinud hulganisti küsimusi edasise elukorralduse suhtes. Kauplusesse sisse astudes olid uued prillid juba meid ootamas ja konsultant andis nende kandmiseks uuele omanikule mõned näpunäited, mis lapsele minu üllatuseks kohe meelde jäid. Prillidega harjumine võttis vaid paar päeva ja nüüd ta paneb need ise ärgates ette ning tuuseldab ringi samamoodi, nagu ilma prillideta. Ainult nüüd mõistan ise, et tõepoolest varasemalt ei olnud poja nägemine päris see, mis peaks.

See kogemus õpetas mulle olulise õppetundi: ei tohi alahinnata laste nägemisprobleeme ning varajane kontroll ja tegevus võivad luua suure erinevuse. Pere Optika osutus meie jaoks suurepäraseks valikuks, pakkudes mitte ainult laia valikut prille, vaid ka südamlikku ja mõistvat teenindust, mis tegi kogu protsessi Arturi jaoks lõbusaks ja meeldejäävaks. Meie pere tänab Pere Optikat, kes aitas meie väikesel Arturil maailma selgema pilguga näha!

Silmad on meie aken maailma ja hindamatu vara. Oma nägemise ja silmade tervisesse tasuks suhtuda suure tähelepanu ja hoolega. Kui Sul on küsimusi või muresid või soovid lihtsalt informatsiooni, kuidas oma silmade eest parimal viisil hoolt kanda, pöördu Pere Optika kauplustesse, kus Sind ootavad asjatundlikud konsultandid ja optometristid.