Päikeseprillide edukas valimine

Kui UV-kiirguse kahjulik mõju nahale on enamikele teada, siis UV-kiirguse kahjulikust mõjust silmadele teatakse vähem. Liigne UV-kiirgust võib kahjustada sarvkesta ja silmapõhja, samuti muudab ajapikku silmaläätse tuhmimaks ja kiirendab hallkae teket. Seetõttu ongi kõige olulisem osa päikeseprilli valimise juures UV-kiirguse kaitse. Kõik optikakauplustes müüdavad päikeseprillid omavad piisavat UV-kaitset ja paljudes kauplustes on seda võimalik ka kontrollida UV-kiirguse testi abil. Piisav UV-kaitse võib aga puududa turult või toidupoest ostetud odavatel päikeseprillidel. Pooliku UV-kaitsega võib silmadele lausa rohkem kahju teha, kui ilma prillita käies, kuna inimese silm võib lasta tumeda klaasi taga oleva suurema pupilli tõttu rohkem UV-kiirgust silma, kui päikese käes olev kitsas pupill. 

Sobiva tumeduse ja tooni valimine

Päikeseprillide klaaside tumedusi jagatakse eraldi kategooriatesse, kus 0. kategooria on kõige heledam ja 4. kategooria kõige tumedam (ligi 90%). Standardne päikeseprillide tumedus on 3.kategooria (75-80%), mis sobib ka autosõiduks. Tumedama klaasi puhul ei ole värvitoonid piisavalt erksad, et näha valgusfoore ja sobida liiklusesse, kuid võivad olla vajalikud näiteks mäestike lumistes tingimustes. Heledama klaasi puhul (0.-2. kategooria) võib häirida päikese eredus, kuid nähtamatu UV-kiirguse eest kaitseb ka heledam klaas 100%. 

Samuti mõjutab meie nägemist ja värvide taju päikeseprillide toon. Hallid klaasid vähendavad veidi värvide kontraste ja vähendavad valgust. Samas võib hall klaas häirida inimesi, kes kannavad “-” prilli. Antud prillikandjatele sobib hästi pruun klaas, kuna see tõstab kontraste ja jätab mulje teravamast pildist. Tumeroheline klaas, mis on saanud ikooniliseks Ray-Bani päikeseprillide tõttu, on värvide osas kõige neutraalsema mõjuga. Samas tuleb meeles pidada, et värvinägemine on täiesti individuaalne ja kõige kindlam on erinevaid klaasitoone siiski proovida ja nende mõju ise võrrelda. 

Polariseeritud klaasid

Lisaks tavalistele päikeseprillidele on võimalus soetada ka autojuhtide poolt eelistatud polariseeritud päikeseprillid. Peale UV-kaitse vähendavad polariseeritud klaasid häirivaid peegeldusi ja suurendavad kontrastsust. Polariseeritud klaasid aitavad paremini näha autoroolis, vähendades peegeldusi märjalt teelt ja armatuurilt, merel ja lumistes tingimustes. Samas võivad polariseeritud klaasid häirida peegeldusi kasutatavate tehnoloogiate juures nagu nutitelefonide ekraanide ja projekteeritud spidomeetri puhul.

Päikeseprillid on hea variant ka igapäevasele prillikandjale. Prillikandjatel on palju variante – optilised päikeseprillid, fotokroomsed ehk värvimuutvad prilliklaasid, kontaktläätsed koos tavaliste päikeseprillidega,  prillide külge kinnitatavad klipid või prillide peale pandavad päikeseprillid. 

Päikeseprille valides tuleks jälgida ka järgnevaid punkte:

  1. Prillid ei tohiks olla ebamugavad ega suruda ninale ja oimukohtadele.
  2. Raami raskus peab jaotuma võrdselt kõrvadele ning ninale.
  3. Raami ja põse vahele peab jääma vaba ruum, muidu võivad hiljem klaasid uduseks minna.
  4. Jälgi, et ripsmed ei läheks pilgutades vastu klaase.
  5. Juhul, kui päikeseprillid istuvad viltu ees, siis lase spetsalistil need vastavalt painutada. Ära ise painuta oma prille.
  6. Prille tuleks ette panna kahe käega ja hoiustada prillitoosis.

Kuiv silm

Silma pisaraaparaat

Pisarasüsteem koosneb pisaranäärmetest, pisarapunktidest, pisarakanalitest, pisarakotist ning äravoolukanalist, mis asub ninas. Pisarasüsteemi ülesandeks on pisarate teke, silma niisutus ning pisarate äravoolu tagamine.

Pisaraid toodavad pisaranäärmed, mis asuvad silmade kohal. Pilgutusega kantakse pisarad mööda silma pinda laiali ning seejärel voolavad need väikestesse augukestesse e pisarapunktidesse, mis asuvad ülemise ja alumise silmalau nurkades. Sealt liiguvad pisarad läbi väikeste kanalite ja mööda pisarakanaleid ninna. Pisarad aitavad selgelt näha ning tagada silmade tervisliku seisundi. Keha toodab kolme tüüpi pisaraid: Basaalsed pisarad on silmas kogu aeg, et niisutada, toita ning kaitsta sarvkesta. Need pisarad käituvad kui kilp, hoides mustust silmadest eemal. Reflektoorsed pisarad tekivad, kui silmal on vajadus eemaldada kahjustav ärritus, nt suits või võõrkeha. Emotsionaalsed pisarad tekivad vastusena rõõmule, kurbusele, hirmule ja muudele emotsionaalsetele seisunditele. Anatoomiliselt on pisarakile jaotatud kolmeks kihiks: Mutsiinkiht – asub kõige sügavamal pisarakiles ning on kihtidest kõige õhem. Aitab hoida pisarakilet stabiilsena, jaotab selle ühtlaselt silma pinnale ning muudab pisarad viskoosseks. Veekiht – kõige paksem kiht, niisutab ja toidab silma, uhub välja silma sattunud võõrkehad ja ärritajad, kaitseb teisi kihte, tagab silmalaugude mugava liikumise ning optiliselt selge pildi. Lipiidkiht – väline kiht, mis aeglustab vee aurustumist silma pinnalt.

Kuiv silm

 Kuiv silm on seisund, mille korral silm ei tooda piisavalt pisaraid või pisarate koostis ei ole piisavalt hea kvaliteediga, mistõttu silma sarvkest pole piisavalt niisutatud. Kuiv silm on jaotatud kaheks: pisara puudulikkusest tingitud ja pisara aurustumisest tingitud kuivaks silmaks. Kuigi kuiva silma põhjust ei ole alati võimalik välja selgitada, on levinumad põhjused näiteks vanus, kuiv õhk ruumis, vähene vee tarbimine, teatud ravimid (antihistamiinikumid, rasedusvastased vahendid, beetablokaatorid), A-vitamiini puudus organismis, teatud haigused (nt artriit, Sjörgeni sündroom, leukeemia), keemilised tegurid, lähitöö väheste pausidega jms. Kuiva silma sümptomid on järgnevad: silmade kuivustunne, karedus või liivateratunne silmas, liigne pisaravool, kipitustunne ja/või valuaisting pilgutamisel, võõrkehatunne silmas, silmade väsimus, silmade punetus, nägemise hägustumine, võbelev nägemine, silmade ärritustunne kiire õhuliikumise puhul, fotofoobia ehk silmade valguskartlikkus (silmade ülitundlikkus valgusele), vajadus pilgutada silmi rohkem kui tavaliselt, üldine ebamugavustunne silmas, raskused kontaktläätsede kandmisel.

Diagnoosimine

Diagnoosimiseks uuritakse sümptomeid ja infot üldtervise ja regulaarselt kasutavate ravimite kohta ning elu- ja keskkonnatingimusi. Kasutatakse Schirmeri testi ja vaatlust mikroskoop-pilulambiga. Lisaks on võimalik teha uuringuid erinevate aparaatidega, nt Tallinna Kuiva Silma Keskuses kasutusel olevate Topcon CA-800 ja Corneal Analyser masinatega. Kõiki teste võib sooritada optometrist, kuid kuiva silma diagnoosida tohib ainult silmaarst. Et parendada silmade tervist, võib optometrist anda soovitusi silmatilkade, toidulisandite, silmalaugude hügieeni, massaaži, kompresside jms kohta. 

Kuiva silma ravi

Enamus inimestele, kellel on ajutine või kerge kuiv silm, piisab kui kasutada regulaarselt niisutavaid silmatilkasid ning Kuiva Silma Oomega kapsleid. Püsivamate ja tõsisemate sümptomite korral sõltub ravi kuiva silma põhjustajast. Pere Optikas on kuiva silma sümptomite leevendamiseks pakkuda erinevaid silmatilkasid, geele, Kuiva Silma Oomega kapslid ning valgusravi. Kuiva Silma Oomega on välja töötatud pisarate kvaliteedi parandamiseks ning kuiva silma sümptomite vähendamiseks. Valgusravi aitab parandada Meibomi näärmete funktsiooni ning selle teostamiseks tuleb kliendid suunata Kuiva Silma Keskusesse. Järsku tekkinud punetuse, valu, võõrkeha tunde, nägemisteravuse languse või valguskartlikkuse korral tuleb klient suunata EMO-sse. Võimalusel konsulteerida optometristiga, kes saab kliendi silma üle vaadata pilulambi all ning võõrkeha korral selle eemaldada ja anda soovitusi.

Koolilaste nägemine

Tänapäeva koolinoortel on võrreldes varasemate aastatega suurem rõhk lähitööl ning seetõttu esineb ka rohkem nutiseadmetega seotud nägemisprobleeme. Nutiseadmetest (ja ka päikesest) kiirgub kahjulikku sinist valgust. Sinine valgus on lühikese lainepikkusega valgus, mis läbib erinevaid rakkude kihte ning jõuab ka silma põhja võrkkestale. Võrkkestal asuvad fotoretseptorid, mis võtavad vastu visuaalset informatsiooni meid ümbritsevast.

Sinise valguse mõju laste silmadele

Toledo Ülikoolis 2020. aastal avaldatud uuringus selgus, et kui  stimuleeriti pikaajaliselt silmapõhja rakke sinise valgusega, siis tekkisid fotoretseptorites oksüdatsiooni tagajärjel mürgised molekulid, mis hakkasid kepikesi ja kolvikesi kahjustama. Arvatakse, et sama protsessi tagajärjel tekib inimestel ealine maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine. Laste silmad on aga sinisele valgusele tundlikumad kui vanemate inimeste silmad, kuna laste silmade erinevad eesmised kihid – sarvkest, klaaskeha ja kõige enam silmalääts, on täiesti läbipaistvad. Seetõttu on laste silmi vaja kaitsta spetsiaalselt sinist valgust blokeerivate prilliläätsedega.

Sinise valguse kaitse

 Selliseid eriklaase on prilliturul kahte varianti: prilliläätsel kihina ja prilliläätse materjali sees. Need prilliläätsed, millel on sinist valgust blokeeriv filter kihina läätse pinnal, neelavad endasse umbes 20-30 protsenti kahjulikust valgusest; aga need prilliläätsed, millel on sinist valgust blokeerivad elemendid materjalis, neelavad kuni 90 protsenti sinist ja violetset valgust. Sinine valgus ei ole aga ainuke nutiseadmetega seotud kahju laste nägemisele.

Lähedale vaatamise mõju

Pahatihti kipuvad lapsed telefone ning tahvelarvuteid väga lähedalt vaatama. See võib aga tekitada erinevaid akkommodatsiooni- ning vergentsiprobleeme. Kui me vaatame lähedale, siis aktiveerub lähinägemise triaad: pupillid ahenevad, akkommodatsioon aktiveerub ning silmad konvergeeruvad. Akkommodatsioon on silma võime muuta fookust kaugel asuvatelt objektidelt lähedale. Vergents on silmade vastassuunaline liikumine: kui me vaatame lähedale siis silmad konvergeeruvad ehk vaatavad kokku. Pahatihti aga ei tööta akkommodatsioon ning vergents veatult ning lähitööl tekivad silmade kuivus, väsimus, valu, punetamine, udusus, topeltnägemine, jms kaebused. Sel puhul võib abi olla lähitoega prillidest kus prilliklaasi ülalosas on kaugtugevus, allosas väiksem miinus või suurem pluss, mis lõdvestab silmalihaseid.

Kvaliteetsete prilliläätsedega saab tagada lastele hea nägemise ning silmade tervise ka tulevikus.

 

Laura Tõnov

Pere Optika optometrist