2020. aastal European Academy of Optometry and Opticsi (EAOO) nn sinises raamatus avaldatud andmete järgi kannab Eestis prille 20 protsenti ja läätsi 10 protsenti rahvastikust ning läätsede kandmine kogub üha populaarsust. Kuidas aga kontaktläätsi määratakse?

Kontaktläätsede määramise erisus

Lisaks tavapärasele nägemiskontrollile ja mikroskoobis silma esiosa tervise kontrollimisele kaardistab optometrist sarvkesta kumeruse auto-keratomeetriga, arvutab läätse baaskumeruse (retseptil BC) ja läätse diameetri, koos optometristiga proovitakse valitud kontaktläätse silma ning täpsustatakse läätsede kasutamist ja hooldamist. Veel kontrollib silmaspetsialist läätse mugavust, läätse liikuvust silmal ja nägemisteravust.Nagu näha, on kontaktläätsede määramine hoopis midagi muud kui prilliretsepti väljastamine. Erinevad võivad olla ka tugevused. Kuna kontaktläätsed asetuvad otse silmale, on nende efektiivne tugevus võrreldes prillidega suurte refraktsioonivigade korral erinev: miinusprilli korral on läätsed nõrgemad (väiksema miinusega) kui prillid ja plussprilli korral tugevamad (suurema plussiga). Lisaks tugevustele peab läätseretseptil olema märgitud baaskumerus, diameeter ning kontrollis proovitud ja soovitatud läätsede toode. Oluline on teada, et erinevate toodete puhul ei pruugi samade parameetritega läätsed reaalselt samasugused olla ja teine, samade parameetritega toode ei pruugi silmale sobida. Selle tõttu on vaja igat uut toodet kasutama hakates läbida korduv kontaktläätse kontroll.
Paraku ei saa kontaktläätsi kasutada kõik inimesed. Läätsede kandmine ei sobi neile, kellel on:
• väga kuivad silmad;
• allergiaperiood (silmad on punased,
jooksevad vett);
• silmapõletik vm silmahaigus, mis puudutab
sarvkesta ja konjunktiivi;
• väga ekstreemsed refraktsioonivead ning
väga kumer või lame sarvkest;
• kes manustavad ravimeid, ka silmaravimeid.

Kontaktläätsed ja arvutitöö

Läätsekandjatel võivad lähitööd tehes tekkida astenoopilised kaebused, sest akommodatsiooni vajadus on kontaktläätsedega suurem kui prilliga, samuti pilgutatakse nutiseadet kasutades silma tavalisest kuni viis korda vähem. Et pikalt arvutitööd tegevate inimeste kaebusi leevendada, on turule jõudnud uued asfäärilise
disainiga läätsed Biofinity Energys. Nendel on sarnaselt noorte lähitoega prilliläätsedega lisatugevus, mis aitab lähitööl silmalihaseid lõdvestada, ning läätsedes on kasutatud Aquaformi tehnoloogiat, mis ei lase neil kiiresti silmas kuivada.

Isetumenevad kontaktläätsed

Teiseks uuenduseks läätsede vallas on isetumenevad kontaktläätsed Acuvue Oasys with Transitions, mis muudavad tänu UV-kiirgusele tumedust sarnaselt prilliläätsedega ning neil on ka UV-kaitse nagu päikeseprillidel. Päikesevalguses tumenevad läätsed 75 protsenti ja sisetingimustes on peaaegu läbipaistvad.

Kontaktläätsed ei ole mõeldud ainult noortele

40. Eluaastatest alates hakkab silmasisene lääts hägustuma ja jäigemaks muutuma, mille tõttu on vaja eri tugevusega kaug- ja lähiprille või progresseeruvaid ehk multifokaalseid prille. Aastakümneid tagasi arvati, et kui juba on tekkinud progresseeruvate prillide vajadus, ei ole võimalik kontaktläätsedega hästi näha nii kaugele kui ka lähedale, aga juba kaheksakümnendatel tulid turule esimesed multifokaalsed kontaktläätsed, mis alles nüüd on hakanud populaarsust koguma. Nende kontaktläätsede ülesehitus sarnaneb prilliläätse omaga: neis on nii kaug-, kesk- kui ka lähidistants. Olenevalt läätsest asub lähidistants läätse keskel või äärealadel ja aju nägemiskeskus valib ise, millisest läätse osast ta kindlal hetkel infot vastu võtab.

Kellele sobivad fotokroomsed prilliläätsed?

Päikeseprilliläätsed kaitsevad küll väljas intensiivse päikesevalguse eest, kuid on siseruumides liiga tumedad ja langetavad nägemisteravust. Fotokroomsed läätsed muudavad oma tumedust ja on mugav valik igapäevases elus. Samuti kaitsevad need nii UVA ja UVB päikesekiirguse eest. Kellele ja millistes olukordades need sobivad, selgitab Pere Optika optometrist Laura Tõnov.

Plastikust fotokroomsed prilliläätsed muutusid populaarseks 90. aastatel, 25 aastat hiljem kui sama tüüpi mineraalläätsed. Valgustundliku komponendi lisamine plastikläätse vajas teistsugust tehnoloogiat, sest materjalide molekulide suurus ja struktuur erinevad.

Fotokroomsus on materjali võime reageerida valguse neeldumise omadusi muutes valguse intensiivsusele – tumeneda tänu päikesevalgusele ja heleneda kuni läbipaistvuseni, ja seda lõputu arv kordi.

Fotokroomseid prilliläätsi on kahte varianti: tavaline fotokroomne lääts, mis tumeneb ainult päikesevalguse käes, ja XTRActive, mis tumeneb nii päikesevalguse kui muu nähtava valgusega. Välitingimustes tumeneb viimane lääts rohkem kui tavaline fotokroomne lääts, autos umbes 50% ja sisetingimustes on XTRActive läätsel õrn jääktoon.

Vanema generatsiooni fotokroomsed läätsed tumenevad 2 minuti jooksul ja muutuvad uuesti läbipaistvaks kuni 10 minutit, uue põlvkonna GEN8 läätsed tumenevad 30% kiiremini ning muutuvad läbipaistvaks 3 minutit kiiremini kui vanemad fotokroomläätsed.

Kas fotokroomsetel läätsedel on ka erinevaid värvivalikuid, pinnakatte valikuid?

Nii fotokroomsetel kui XTRActive läätsedel on võimalus valida klassikaliste värvide vahel: pruunid, hallid ning hallikas-rohelised.
Lisaks klassikalistele toonidele on fotokroomsetel prilliläätsedel lisaks efektsed toonid safiir, ametüst, smaragd ning merevaik.
Lisaks fotokroomsele pinnale on läätsedele võimalik lisada sinist valgust blokeerivad kihid, AR-kiht, spetsiaalne autosõiduks vajalik kiht jne, ning on võimalik tellida ühevaatelisi, mitmevaatelisi prilliläätsi.

Kuidas toimub prilliläätses fotokroomne efekt?

Fotokroomne efekt saavutatakse, kui materjalile lisatakse fototundlikke ühendeid. Kindla lainepikkusega UV langemisel prilliläätsele muutub nende molekulide struktuur, mis võimaldab neelata nähtavat valgust. Kui valgus läätsele ei lange, taastavad molekulid oma algse struktuuri.

Aktiivsed ained lisatakse plastikläätsedesse kahe tehnoloogiaga:
segatakse vedela monomeeriga enne polümerisatsiooni nii, et tumenev aine on materjalis sees. Selle tehnoloogiaga ei ole võimalik valmistada väga suurte tugevustega läätsi, kuna klaasi paksemad osad tumenevad rohkem kui õhemad osad
lisatakse pärast polümerisatsiooni läätse pinnale ühtlase õhukese kihina

Mis mõjutavad fotokroomse läätse tumenemist?

Valguse intensiivsus – valgustundlikud molekulid aktiveeruvad 340-380 nanomeetrise lainepikkusega päikesevalgusega ja mida intensiivsem valgus, seda tumedamaks muutuvad läätsed
kõrgem temperatuur kiirendab läätse helenemisprotsessi. Seega on fotokroomne lääts sama intensiivsusega päikesevalguse käes madalama temperatuuriga keskkonnas tumedam kui soojas ja seda eriti kõrgetel temperatuuridel (-35°C või +35°C)
Läätsede eluiga – plastikläätsede fotokroomsed omadused muutuvad ajaga, sest valgustundliud molekulid oksüdeeruvad: läätsed ei tumene enam nii palju kui algselt ja siseruumides jääb läätsedele jääktoon.

Kuidas valida isetumenevat prilliläätse?

Traditsiooniline fotokroomne prillilääts sobib kiire elutempoga inimestele, kes veedavad osa päevast välitingimustes, kuid ei sõida palju autoga või neid ei häiri heleda päikesevalgusega autosõit.

XTRActive isetumenev prillilääts sobib eriti autojuhtidele, kellel on valgustundlikud silmad ning ka neile, keda häirib intensiivne valgus sisetingimustes.

Isetumenevate omadustega kontaktläätsed

Läätsekandjatele on olemas valgusele reageerivad kontaktläätsed ACUVUE® OASYS with Transitions, mille tööpõhimõte on sarnane prilliläätsedega.

Tänapäeval on prilliklaaside puhul standardne lisada klaasidele ka peegeldusvastane kate. Prilliklaaside materjalideks on plastik või mineraalklaas ja need mõlemad materjalid peegeldavad valgust tagasi. Heaks nägemiseks on aga vajalik, et võimalikult palju valgust läheks klaasist läbi ja jõuaks silma. Selleks lisatakse klaasidele peegeldusvastane kate, mis vähendab nägemist häirivaid peegeldusi ja aitab kaasa paremale nägemisele. Lisaks näevad ka teised teie silmi paremini, kui klaasidel on peegeldusvastane kate. See on näiteks abiks siis, kuid teid pildistatakse. Kui õhendamata klaaside puhul on siiski võimalik valida ka ilma peegeldusvastase katteta plastikklaas, siis õhendatud klaasi puhul lisatakse peegeldusvastane kate alati, et parandada klaaside optilisi omadusi.

Lisaks peegeldusvastasele omadusele on katetel ka erinevaid muid omadusi, mille tõttu tulebki mängu klaaside hinnaerinevus ja valik. Pea kõik katted aitavad peegelduste vastu piisavalt. Samas on üheks peegeldusvastase katte lisaomaduseks sinise valguse kaitse, mis peale peegelduste vähendab ka ekraanidelt eralduvat sinist kiirgust. Üldjuhul on sinise valguse kaitsega klaasid sinakas-lillaka läikega, tavalised peegeldusvastased katted roheka läikega. 

Teine oluline omadus on hüdrofoobsus ehk vett hülgav omadus. Sellele lisandub ja mustust, rasu ja tolmu hülgav omadus. Need lisaomadused aitavad klaasil kauem puhas säilida, klaasi lihtsamalt puhastada ja tagada parema nähtavuse vihmas. 

Kolmas oluline omadus on kriimustuskindlus. Ükski prilliklaas ei ole täiesti kriimustuskindel, kuid pinnakatte kõvadus aitab vältida kriimustuste teket ja tagab klaaside pikema eluea. 

Neljas vähetuntud lisa on udukaitse. Udukaitsega klaasid lähevad uduseks ainult vähesel määral, kui üldse. Samas tasub teada, et udukaitse töötab koos spetsiaalse vahendiga, mida kantakse mikrofiiberlapiga klaasidele või Smart Textile lapi abil. Ka ülal mainitud hüdrofoobsus ehk veehülgavus aitab udul kiiremini kaduda, kuna sel puhul ei jää udus olevad veepiisad nii hästi klaasidele.

Peegeldusvastaste katete kohta tasub ka teada, et nad ei talu kõrget kuumust. Peegeldusvastane kate koosneb enamasti metalliioonidest, mis kantakse kihina klaasidele. Kõrge ja järsu kuumuse käes plastikust klaasimaterjal paisub, kuid klaasil olev peegeldusvastane kate mitte. Klaasi paisumine lööb katte nö katki ja jääb mulje, nagu kate oleks ära kriimustatud. Seega tuleb peegeldusvastase kattega klaasidega olla ettevaatlik ahjude, grillide ja lõkete ääres. Samuti tuleb vältida prillidega saunas käimist.

Kui tunned, et ka Sina vajad peegeldusvastase kattega klaase, siis registreeru nägemiskontrolli siit – broneeri aeg

Kui UV-kiirguse kahjulik mõju nahale on enamikele teada, siis UV-kiirguse kahjulikust mõjust silmadele teatakse vähem. Liigne UV-kiirgust võib kahjustada sarvkesta ja silmapõhja, samuti muudab ajapikku silmaläätse tuhmimaks ja kiirendab hallkae teket. Seetõttu ongi kõige olulisem osa päikeseprilli valimise juures UV-kiirguse kaitse. Kõik optikakauplustes müüdavad päikeseprillid omavad piisavat UV-kaitset ja paljudes kauplustes on seda võimalik ka kontrollida UV-kiirguse testi abil. Piisav UV-kaitse võib aga puududa turult või toidupoest ostetud odavatel päikeseprillidel. Pooliku UV-kaitsega võib silmadele lausa rohkem kahju teha, kui ilma prillita käies, kuna inimese silm võib lasta tumeda klaasi taga oleva suurema pupilli tõttu rohkem UV-kiirgust silma, kui päikese käes olev kitsas pupill. 

Sobiva tumeduse ja tooni valimine

Päikeseprillide klaaside tumedusi jagatakse eraldi kategooriatesse, kus 0. kategooria on kõige heledam ja 4. kategooria kõige tumedam (ligi 90%). Standardne päikeseprillide tumedus on 3.kategooria (75-80%), mis sobib ka autosõiduks. Tumedama klaasi puhul ei ole värvitoonid piisavalt erksad, et näha valgusfoore ja sobida liiklusesse, kuid võivad olla vajalikud näiteks mäestike lumistes tingimustes. Heledama klaasi puhul (0.-2. kategooria) võib häirida päikese eredus, kuid nähtamatu UV-kiirguse eest kaitseb ka heledam klaas 100%. 

Samuti mõjutab meie nägemist ja värvide taju päikeseprillide toon. Hallid klaasid vähendavad veidi värvide kontraste ja vähendavad valgust. Samas võib hall klaas häirida inimesi, kes kannavad “-” prilli. Antud prillikandjatele sobib hästi pruun klaas, kuna see tõstab kontraste ja jätab mulje teravamast pildist. Tumeroheline klaas, mis on saanud ikooniliseks Ray-Bani päikeseprillide tõttu, on värvide osas kõige neutraalsema mõjuga. Samas tuleb meeles pidada, et värvinägemine on täiesti individuaalne ja kõige kindlam on erinevaid klaasitoone siiski proovida ja nende mõju ise võrrelda. 

Polariseeritud klaasid

Lisaks tavalistele päikeseprillidele on võimalus soetada ka autojuhtide poolt eelistatud polariseeritud päikeseprillid. Peale UV-kaitse vähendavad polariseeritud klaasid häirivaid peegeldusi ja suurendavad kontrastsust. Polariseeritud klaasid aitavad paremini näha autoroolis, vähendades peegeldusi märjalt teelt ja armatuurilt, merel ja lumistes tingimustes. Samas võivad polariseeritud klaasid häirida peegeldusi kasutatavate tehnoloogiate juures nagu nutitelefonide ekraanide ja projekteeritud spidomeetri puhul.

Päikeseprillid on hea variant ka igapäevasele prillikandjale. Prillikandjatel on palju variante – optilised päikeseprillid, fotokroomsed ehk värvimuutvad prilliklaasid, kontaktläätsed koos tavaliste päikeseprillidega,  prillide külge kinnitatavad klipid või prillide peale pandavad päikeseprillid. 

Päikeseprille valides tuleks jälgida ka järgnevaid punkte:

1. Prillid ei tohiks olla ebamugavad ega suruda ninale ja oimukohtadele.
2. Raami raskus peab jaotuma võrdselt kõrvadele ning ninale.
3. Raami ja põse vahele peab jääma vaba ruum, muidu võivad hiljem klaasid uduseks minna.
4. Jälgi, et ripsmed ei läheks pilgutades vastu klaase.
5. Juhul, kui päikeseprillid istuvad viltu ees, siis lase spetsalistil need vastavalt painutada. Ära ise painuta oma prille.
6. Prille tuleks ette panna kahe käega ja hoiustada prillitoosis.