Prillide valimine ei ole lihtsalt moeküsimus, vaid oluline osa tervise hoidmisest. Kujutle hetke, kui sa vaatad läbi akna ja maailm, mis tavaliselt avaneb selge ja värviküllasena, on äkki justkui udus. Valesti valitud prillid võivad olla justkui valed prillid sinu elu aknal, mis takistavad maailma selget nägemist. Aga kuidas ära tunda varakult nägemisprobleeme ja mille järgi valida õigeid prille?
Jaanika ja Arturi kogemuslugu, kus rutiinses tervisekontrollis tuli üllatus, et noormees vajab edaspidi prille.
Kuiv silm võib olla peidetud vaevus, mis mõjutab meist paljusid, eriti kontorikeskkonnas töötavaid inimesi. Tihti ei pöörata sellele piisavalt tähelepanu, arvates, et kuivad silmad on paratamatu osa igapäevaelust. Loe siit, kuidas Kuiva SIlma Sündroomi ära tunda ja millised on tõhusad lahendused leevenduseks.
Elame ajastul, kus autojuhtimine on lahutamatu osa meie elust. Olgu see tööle sõitmine, laste kooli viimine või sõprade külastamine, autod on hädavajalikud. Kuid kuidas aitavad prillid paremat nägemist pimedas sõites ja kui oluline on nägemine liiklusõnnetuste vältimisel? Selles artiklis uurime, kuidas nägemine ja prillid vähendavad liiklusõnnetuste riski.
Prillide ostmine on tänapäeval lihtsam kui kunagi varem. Tänu internetile saad oma kodust lahkumata valida, proovida ja osta uusi prille. Kuid millised on peamised asjad, mida peaksid prillide tellimisel e-poest meeles pidama?
Kuiva silma sündroom on üks levinud probleem, millega paljud inimesed silmitsi seisavad. See võib põhjustada mitmeid sümptomeid, sealhulgas kipitustunnet, ebamugavust ja nägemishäireid. Selles artiklis uurime kuiva silma sündroomi põhjuseid, sümptomeid ja ravi, et aidata teil oma silmade eest hoolitseda ja vältida võimalikke tüsistusi.
Kas oled kunagi mõelnud, kuidas Sinu prillid võivad mõjutada Sinu autoga sõitmise mugavust? Kui oled autojuht, siis tead, kui oluline on nägemine rooli taga. See artikkel keskendub prillidele, mida autojuhid peaksid kaaluma oma sõidukogemuse parandamiseks.
Müoopia on reftraktisooniviga – ehk valguse murdumise viga – mille puhul on kaugele nägemine udune. Et ajju jõuaks vaadeldavast objektist terav kujutis, peab valgus reetinal langema maakulale. Valgus liigub silma, murdub ja koondub silma põhjas – kaugele näeb teravalt ilma prillita.Valguse murdumist silma sees mõjutavad kaks tegurit. Need on silma enda optika ja silma aksiaalne pikkus. Silmal on kaks valgust murdvat keskkonda. Nendeks on sarvkest – ehk silma eesmine läbipaistev osa kornea – ja silma lääts. Emmetroopilise silma puhul kaugele vaadates on võrdelised silma valguse murdumise võime ja silma aksiaalne pikkus – ehk kaugus silma sarvkesta tipust reetina kaugeima punktini. Valgus koondub maakulas ja nägemine kaugele on terav – selliseks nimetatakse siis emmetroopilist nägemist.
Müoopilise silma puhul optilised pinnad murduvad valgust kas natukene liiga tugevalt või on silma aksiaalne pikkus (pikkus silma esiosast ehk sarvkesta tipust kuni silma võrkkesta lõpuni) liiga pikk. Valgus koondub võrkkesta ees, mitte selle peal. Kui asetada silma ette prillilääts, mis valgust hajutab (ehk miinusprilli lääts),siis liigutame sellega fookuspunkti kaugemale (ehk võrkkestale). Ning prillidega paranebki ka nägemisteravus.
Silmamuna võib oma kuju ja optiliste võimete poolest olla erinev ja meil võib olla vaja abivahendeid, et pilti silmapõhja viia. Abivahenditeks võivad olla prillid, kontaktläätsed või ka laserprotseduurid.
Silmamuna võib olla erinev juba sündides. Lihtsalt peale vaadates ei ole seda erinevust võimalik tuvastada, sest silmamuna kuju ei peegeldu silmade endi ja nende laugude kujus. Sündides on silmamuna pisike ja silmad ise on väikeses plussis – pluss kaks kuni pluss neli. Peale sündi aga hakkab toimuma silmade emmetropiseerumine. Tehniliselt tähendab see seda, et silm hakkab pikemaks kasvama ja pluss hakkab vähenema.
Koolieelikul – umbes kuueaastasel lapsel – peaksid esinema esinema endiselt väikesed plusstugevused (umbes pluss 0,5 kuni pluss 0,75). Siis võb eeldada, et müoopia tekkimise võimalus on väga väike. Kui aga nägemistugevus on juba nullis või on ka juba väike miinus, siis võib eeldada, et sellest kasvab välja suurem miinus.
Geneetiline faktor müoopia tekkes on umbes 10–15%. Müoopia teket ja arengut peetakse multifaktoriaalseks probleemiks. See tähendab, et tekkepõhjuseid on mitmeid – nii geneetilisi kui keskkonnast tingituid. Geene, mis müoopiat tekitavad, on DNAst leitud aga neid peetakse vähetähtsateks võrreldes keskkonnamõjudega. Geenid pigem määravad, kui tundlikud on silmad keskkonnamõjudele, mis miinust põhjustavad või suurendavad.
Elustiili osas on suur roll päikesevalgusel. Laps peaks veetma vähemalt kaks tundi päevas päikesevalguse käes. Suur tähtsus on ka spordi tegemisel ja tervislikul toitumisel. Müoopiat soodustab tänapäeval arvuti kasutamist soosiv elustiil – palju vaadatakse lähedale. Sellest vaatepunktist on samuti oluline õues viibimine, sest välistes oludes vaatame me palju kaugemale kui toas olles.
Kindlasti tuleks lapse silmi lasta regulaarselt kontrollida. Müoopia on aeglaselt ligihiiliv ning kui sellele jälile saada, on olema mitmeid vahendeid selle pidurdamiseks ja nägemisteravuse abistamiseks.
Müoopia on prilliga korrigeeritav seega miinusega saab niiöelda elada. Küll aga suurendab miinuse süvenemine erinevate silmahaiguste riski. Kõige levinumad on katarakt, glaukoom ja müoopiline retinopaatia või võrkkesta irdumine – see nimekiri on pikk. Uuringute kohaselt on inimestel, kellel on kõrge müoopia (üle miinus kuue) glaukoomi tekke tõenäousus kolm korda suurem.
Kõrge müoopia areneb aga välja lapsepõlves. Miinuse kasv on kõige kõrgem vahemikus 9–14 eluaastat. Väikelaste seas on kõrge müoopia esinemine harvaesinev (alla 1% rahvastikust). Normaalseks peetakse umbes 0,5 dioptri kasvu aastas. Üle selle on pigem probleemne. Siinkohal on aga oluline teada fakti, et kui meie silm kasvab üks millimeeter pikemaks siis see annab juurde kolm dioptrit miinust.
Müoopia puhul võib juba aastaga toimuda väga suur muutus. Esimene tähtis silmakontrolli aeg on koolieelikuna (vanuses 6 –7 aastat). See peaks toimuma silmaarsti juures. Kui prillid on juba olemas, oleks nägemiskontrollis hea käia kord aastas. Kui vahepeal enne aasta täitumist tekivad lapsel uued kaebused, siis tuleks muidugi spetsialisti juurde pöörduda varem.
Kui prille veel ei ole siis tuleks lapse jutus ja käitumises tähelepanelik olla järgneva suhtes: silmade väsimine, peavalud, kissitamine, pea kallutamine ühele poole või ühe silma kinni panemine kaugele vaadates, lapse soov väga lähedal istuda, kas klassis või ka telerit vaadates. Samuti keskendumisraskused ja õpiraskused. Sellisel puhul võib esmalt pöörduda ka optometristi juurde, kes saab juba suunata vajadusel silmaarstile.
Müoopia korral on optilisi sekkumisi erinevaid. Sinna alla kuuluvad prilliläätsed (sisuliselt prillide kandmine), kontaktläätsed ja silmatilgad. Sel aastal alustati Eestis müoopia progressiooni peatamiseks ka atropiinravi. See on silmatilk, mis lõdvestab silma akommodatsiooni ja omakorda peaks aeglustama silma kasvu.
Silma anatoomiast ei saa üle ega ümber, kui spekuleerida lapsea müoopia kiire progresseerumise üle. Üheks teooriaks on silma hüperoopiline nihe. See tähendab, et kui objekti vaatame ja valgus silmapõhja langeb, siis ta ei lange silmas ainult ühte punkti (ehk maakulale) vaid ka perifeeriale ehk äärealadele. Kuna silmapõhi on sfääriline ehk nõgus, siis prille kandes valgus murdub veidi teisiti – ka perifeerias on see miinus veidi väiksem. Hüperoopilise nihke tõttu aga kasvabki silma aksiaalne pikkus isegei siis, kui me prille kanname. Hüperoopilise nihkevähendamiseks on välja töötanud spetsiaalsed kontaktläätsed ja prilliläätsed.
Prillilääts töötab järgmiselt: läätse keskkosas – millest laps otse vaadates läbi vaatab – on tema täiskorrektsioon. Äärealades on aga plusstugevus (kuni pluss 2,5 dioptrit) mis vähendabki hüperoopilist nihet. Sellised spetsiaalsed prilliläätsed peaksid müoopiat pidurdama umbes 40%. Need prilliläätsed aga ei suuda ära võtta juba olemasolevat miinust. Küll aga saavad nad peatada võimaliku miinuse kasvu. Lisaks sellele kasutatakse ka klassikalisi bifokaalseid prilliläätsi, kuid nende efektiivsus ei ole nii hea kui perifeersete defookusega läätsede oma.
Sinna kuulub ka kontrastitaju, sügavustaju, silmade koostöövõime jne. Sellepärast on ka müoopia progressiooni peatamiseks palju erinevaid läätsi – mõnele lapsele sobib üks ja teisele teine variant. Kõige efektiivsemaks raviks on kõvad ehk orto-keratoläätsed. Need pannakse lapsele silma magamise ajaks. Päeval laps prille kandma ei pea, sest öösel surub lääts silma sarvkesta kokku – tehniliselt vähendab silma aksiaalset pikkust ja ka hüperoopilist nihet. Sisuliselt saadetakse lapse organismile signaal, et ei ole vaja silma nii palju pikendada-kasvatada. Kahjuks Eestis neid ei toodeta jameil on parim variant hetkel müoopiat takistavad läätsed.
Üks levinud müüte on, et prille kandes muutub silm “laisaks”. Seda kartma ei pea. Laisk silm tekib enne viiendat eluaastat. See tähendab, et koolilapsel laiska silma tehniliselt tekkida ei saa. Pigem on niipidi, et kui laps prilli ei kanna, siis kipub müoopia ja ka miinusprilli vajadus suurenema.
Mis puudutab prillidega harjumist, siis laste nägemine on plastilisem ning prillidega harjutakse lihtsamini kui täiskasvanueas. Uue prilliga harjumine võib võtta kuni kaks nädalat. Selle perioodi käigus tuleks siiski jälgida – kui raam põhjustab ebamugavust, kui nägemine on prilliga ikka udune, siis tuleks uuesti spetsialisti poole pöörduda.
Pere Optikas on valik lastele lai. Muretsema ei pea ka lapsevanemad, kelle lapsed käivad trennis. On olemas erinevaid raame ja abivahendeid, et prillid ka trennis kenasti ees püsiksid ning last tema tegevustes ei segaks. Samuti on laste prilliläätsed varustatud parimate võimalike kattematerjalidega sarnaselt täiskasvanute omadele. Pere Optika pakub Essilori klaasi, mis on mitmete uuringute kohasel tippkvaliteediga.
Et laseroperatsiooni teha ja et selle tulemus ka kestaks, peab nägemine olema stabiilne. See tähendab, et silmamuna kasv peab olema lõppenud. See juhtub 19 –21 eluaasta paiku. Ka tuleb arvestada, et isegi kui teha laseroperatsioon ja miinusest saab lahti, siis silmapõhi jääb müoopiliseks. See tähendab, et kõigi silmahaiguste risk on endiselt olemas.
Operatsioonidel iseenesest on muidugi samuti omad riskid, näiteks kuiva silma sündroom. Samuti on nende efektiivsusel kindel ajavahemik, sest teatud eas tekib lugemisprilli vajadus, ning sellest laseroperatsioon ei päästa.
Kokkuvõtteks võib öelda, et müoopiaga tuleks lapseas kindlasti tegeleda ning kasutada selleks ettenähtud abivahendeid. Prillid tuleks soetada optikaärist, kus on tagatud kvaliteet ning spetsialistide parimad ja asjatundlikud soovitused.
* * *
Silmad on meie aken maailma ja hindamatu vara. Oma nägemise ja silmade tervisesse tasuks suhtuda suure tähelepanu ja hoolega. Kui Sul on küsimusi või muresid või soovid lihtsalt informatsiooni, kuidas oma silmade eest parimal viisil hoolt kanda, pöördu Pere Optika kauplustesse, kus Sind ootavad asjatundlikud konsultandid ja optometristid.
Algav kooli ja – lasteaia-aasta on ukse ees ning aeg on meelde tuletada, kuidas saame oma kõige pisemate pereliikmete silmade tervise eest hoolitseda ning millele peame tähelepanu pöörama.
Lapse silma arenguetapid ja eripärad
Sündides ei ole lapse silm täiesti välja arenenud. Arengukriitiline periood on teine kuni kolmas elukuu. Sel ajal areneb kontrastitaju, nägemisteravus, sügavustaju ja värvide eristamine. Kui aga selles etapis ilmneb mingi probleem, näiteks nägemisteravus ei arene, siis tekibki amblüoopia laisk silm.
Kuna silma areng on kompleksne ja toimub läbi kogemuste, on väga oluline, et laps saaks erinevas kauguses, eri värvidega ja suuruses objekte näha. Üks asi mida tasuks imikute vanematel kõrva taha panna on see, et vankrit lükates peab jälgima, et tugev päike lapsele otse silma ei paistaks kuna see on arenevale silmale kahjulik.
Oluline on ka silma kuju areng. Müoopia puhul kasvab silm liiga kiirelt pikemaks. Seda kiiret pikkuse kasvu põhjustab uuringute kohaselt see, et lapsed ei viibi enam nii palju õues päikese ja naturaalse valguse käes – tulemuseks ongi müoopia ehk miinusprillide vajaduse kasv. Igapäevaselt peaks laps veetma valguse/päikese käes vähemalt kaks tundi.
Millal minna lapsega silmakontrolli?
Esimene nägemiskontroll tehakse tavaliselt lapse kolmandal eluaastal. Seal vaadatakse nägemisteravust, sügavustaju ja silmade liikumist. Kolmandaks eluaastaks peaks silmad suutma otse püsida ja paralleelselt vaadata. Isegi kui lapsel ei ole nägemisega ilmseid probleeme peaks kolmandal eluaastal ikkagi igaks juhuks silmade kontrollis ära käima.
Lapse teine nägemiskontroll peaks toimuma umbes kuuaastaseks saades – enne kooli minekut. Mida selles kontrollis oluliseks pidada ning millised on levinumad probleemid? Sündides on silmamuna pisike. See tähendab et lapsel on kuskil 3-4 dioptrit plussi ehk silm on hüperoopiline. Lapseeas kasvab aga silmamuna pikemaks ja plussi läheb vähemaks. Koolieelikul võiks pisike pluss veel olemas olla ning nägemisteravus võiks olla kuskil 60-70%. See tähendaks, et tulevikus lapsel miinusprilli vajadust ei ole. Selle seisu normikohasust saabki arst silmakontrollis ühe asjana vaadata.
Millal pöörduda erakorraliselt silmaarstile?
Silmalau põletiku või pisaranäärme põletiku järgselt ei ole vaja tingimata minna lapsega silmakontrolli, sest need seisundid otseselt nägemisele ohtu ei kujuta. Küll aga võiks silmaarstile pöörduda kui on või on olnud silmasisene põletik. Kindlasti peaks minema silmaarsti vastuvõtule peale peatraumasid, sest nende järgselt võib tekkida traumaatiline katarakt ehk hallkae, mis on üks laisa silma tekkepõhjuseid väikelastel.
Kuidas aru saada, et lapsel on nägemisprobleemid?
Lapsevanem saab jälgida mitmeid asju. Näiteks võib olla probleemiks ühe silma kinni katmine, kissitamine, pea kallutamine ühele poole või teleri vaatamine ja lugemine väga lähedalt. Samuti ka õppimisprobleemid koolis. Või ka kui laps kurdab, et tal on lugedes peavalud. Esineda võib ka liigset pisarate voolu või silmade hõõrumist.
Murekohaks võib olla ka kõõritamine – kui üks või mõlemad silmad vaatavad kõõrdi. Üks asi mida veel saab jälgida on silmadest peegelduv valgusvihk (mis värvi see on), kui lapsest on tehtud välguga pilti. See võib anda infot suuremate probleemide kohta nagu näiteks hallkae, katarakt aga ka rakulised muutused silma põhjas.
Jälgida võiks ka lapse keskendumisvõimet. Kui laps absoluutselt ei suuda loetavale tekstile keskenduda võib olla põhjus selles, et ta ei näe seda piisavalt hästi. Ühesõnaga tasuks jälgida käitumuslikke aspekte – asjad, mida esmapilgul ei oskaks nägemisprobleemidega siduda võivad sellele viidata ning lapsevanema kohustus on oma lapse silmade tervise eest hoolt kanda ja vajadusel õigeaegselt sekkuda ja abi otsida.
Kas silmahaigused on pärilikud?
Silmade probleemid, näiteks lühinägelikkus, kaugnägelikkus, strabism ja laisk silm on geneetilised. Viimase olemasolu tasuks lapsepõlves lasta kindlasti kontrollida.
Kui lapsevanem kannab miinusprilli, siis on väga väga tõenäoline, et ka lapsele tuleb miinusprill. Õigel ajal lapsele määratud miinusprill aitab aga lapse silmanägemisele kaasa ja võib seda isegi parandada. Seega on väga oluline miinusprilli vajadus juba lapsepõlves kindlaks teha.
Kuidas kooli algus lapse silmi mõjutab?
Kooli minnes tõuseb järsult koormus lapse silmadele. Seda eriti tänapäeval, kui lisaks on veel nutitelefonid ja tahvelarvutid ning muud ekraanid, mida lapsed järjest enam ja järjest nooremas vanuses kasutavad.
Üks viis seda koormust vähendada on lastele sobivad prillid, mis lähtuvad nende silmade eripäradest ja vajadustest. Erinevalt täiskasvanutest, vaatab laps praktiliselt kõike alt üles, mistõttu erinevad nende prilliklaasid täiskasvanute omadest.
Isegi kui meie ekraanid on väga kvaliteetsed tuleb meeles pidada, et lähitöö sellises mahus nagu seda on praegu meie igapäevaelus, on uus nähe. Põlvkondade kaupa oleme siiski olnud rohkem õues ja pidanud vaatama kaugusse või rohelusse. Üleminek suurel määral arvutiööle on olnud ehk viimaste aastakümnete teema. See, mis tulemused see meile silmade tervises annab näeme alles tulevikus – müoopiat esineb hetkel umbes 30% lastest aga ennustatakse et aastaks 2050 on see protsent 50. Mida suurem on aga miinus lapsepõlves seda suurem on tõenäosus kaeks ja silmarõhuga seotud pobleemideks vanas eas. Huvitav on teada, et näiteks USAs on soovituslikuks ekraaniajaks väikelastel tund päevas ning eelkooliealistel lastel umbes kolm tundi päevas.
Milliste probleemide puhul on abiks prillid?
Lapsepõlves kirjutatakse prille välja, kui tekib amblüoopia kahtlus – ehk siis ilma prillita tekib lastel laisk silm. Samuti esineb lastel erinevaid silmade koostöö probleeme ja akommodatsiooni probleeme. Sel puhul aitavad samuti prillid.
Näiteks plussprillid vähendavad akommodatsioonispasmi. See tähendab, et laps võibki koolis sellest probleemist välja kasvada. Samuti on olemas spetsiaalsed müoopia kasvu takistavad prilliläätsed. Müoopiat tekitab hüperoopiline viga. Kui õige korrektse prilliga langeb valgus täpselt silmapõhja, reetinale, siis kalde all tulev valgus murdub meil veidi silma ees. See tähendabki et tekib hüperoopiline nihe. Spetsiaalsed klaasid takistavadki seda hüperoopilist nihkumist, mis peatab silma füüsilise pikemaks kasvamise.
Üldiselt tuleks igasuguse lapse silma või üldtervist mingil viisil pärssiva kiirguse eest lapse silma kaitsta. Teatud kiirgused ja valgussagedused on energiaküllased ja võivad aeglustada või kahjustada raku tööd. Sinine valgus näiteks lähtub kõigilt ekraanidelt, samuti on seda palju tehisvalguses. See väsitab lapse silma, silm võib kiheleda või kipitada. Samas energia valgusest on nii suur, et laps ei suuda ka uinuda.
Tähtis on ka lapse silma päikese eest kaitsta. Lapseeas on kõik silmastruktuurid läbipaistvad. Kahjulikku päikesekiirgust jõuab silmapõhja palju rohkem. Seetõttu on väga oluline, et lapsel oleks korralik päikeseprill. Päike sisaldab silma kahjustavat kiirgust kõige enam ning silma tuleks kaitsta optikaärist soetatud korraliku prilliga, mitte nn. mänguasjapoe prilliga. Korralike päikeseprillide raamil on tavaliselt kirjas UV400, mis tähendab, et see klaas kaitseb silma nullist kuni 400 nanomeetrini – UVA, UVB ja UVC kiirguse eest.
Lapse esimesed prillid
Kõige olulisem on valida prill, mis lapsele endale ka meeldib. Kuid kindlasti kuulata ka optikapoodide teenindajate soovitusi ja infot. Raam peaks olema väga kerge ja väga vastupidav ning lapsele kandmiseks võimalikult mugav. Lapsed üldiselt harjuvad prilliga umbes mõne päevaga.
Lapsele tuleks selgitada ka põhitõdesid prillide hooldamisest. Esimene kuldreegel on see, et prille pannakse ette ja võetakse eest ära kahe käega. Ühe käega sikutades tuleb mingil hetkel üks sang tõenäoliselt lihtsalt raami küljest ära.
Väga tähtis on ka prilliklaaside ja raamide puhastamine. Seda peaks ideaalis tegema spetsiaalse klaaside puhastusvahendiga ning raame võiks pesta regulaarselt leige veega. Kui prille lihtsalt särgisabasse puhastada võivad mikrokübemed ja liiv klaasi kahjustada jättes sellele triibud ning halvendades klaasi läbipaistvust. On võimalik tellida ka rasva ja vett hülgava kattega klaasid, mis püsivad paremini puhtad. Siin on veel optometrstide poolt 9 nõuannet, kuidas aidata lapsel kiirelt prillidega harjuda.
Kas lapsed võivad kontaktläätsi kanda?
Kontaktläätsi saab kasutada näiteks amblüoopia (laisa silma) ravil, aga ka nägemise teravdamise jaoks. Vanus millal võiks läätse lapsele proovida – juhul kui laps seda ise tahab – on umbes 12. eluaastast.
Väga tähtis on siinkohal laste käte hügieen. Väike läätsekandja peab suutma läätse puhaste kätega käsitleda ja silma panna. Vastasel juhul on kontaktlääts vastunäidustatud. Seda hügieeni peab vanem ka suutma jälgida.
Lastel ei ole soovitatav läätsi kanda terve päeva. Enamasti kantakse neid teatud trennides, paar tundi päevas, kui prillidega on ebamugav või suisa võimatu tegevusi teha. Lisaks läätsedele peaks kindlasti ka prillid olemas olema.
* * *
Silmad on meie aken maailma ja hindamatu vara. Oma nägemise ja silmade tervisesse tasuks suhtuda suure tähelepanu ja hoolega. Kui Sul on küsimusi või muresid või soovid lihtsalt informatsiooni, kuidas oma silmade eest parimal viisil hoolt kanda, pöördu Pere Optika kauplustesse, kus Sind ootavad asjatundlikud konsultandid ja optometristid.
Prillide saamine on lapse jaoks suur muutus. Kuigi paljud lapsed võivad uute prillide üle rõõmsad olla, siis osad lapsed võivad nende kandmise vastu hoopis protestida. Seetõttu on oluline lapsi selles protsessis toetada ja aidata. Siin on sulle Pere Optika optometristidelt kasulikke nõuandeid ja nippe, kuidas aidata lapsel prillidega harjuda ja neid kanda.
Esimene ja kõige tähtam on kindlasti lasta lapsel olla osa prillide valikust. Lapsele meeldivate prillide leidmine võib olla suur samm edasi. See annab lapsele tunde, et ta on osa otsustusprotsessist ja tõstab tema enesekindlust.
Prillide mugavus on sama oluline kui nende välimus. Kui prillid on ebamugavad, võib laps neist kiiresti loobuda. Seetõttu on oluline leida prillid, mis on lapse jaoks mugavad ja mida on lihtne kanda. Siinkohal tasub kindlasti valimisse kaasata ka optometrist või konsultant, kes oskab näha raamide sobivust ja anda soovitusi õige valiku langetamiseks.
Prillide välimus on oluline osa lapse prillidega harjumisest. Kui prillid on moodsad või trendikad, suurendab see ka lapse huvi nende kandmise vastu.
Prillide puhastamine on oluline osa prillide kandmisest. Lapsed võivad prilliklaase sõrmedega puutuda, mis teeb jätab klaasile nägemist segavad näpujäljed. Seepärast on oluline õpetada lastele, kuidas prille korrektselt puhastada.
Lapsele tuleks selgitada prillide eest hoolitsemise tähtsust. See hõlmab nii prillide puhtana hoidmist kui ka nende turvaliselt hoidmist mängides, sportides ja ka siis, kui ta prille ei kanna.
Positiivsete näidete toomine võib aidata lapsel prillidega harjuda. Kui laps näeb oma eeskujusid või sõpru prille kandmas, soodustab see ka tema prillide kandmist.
Lapse toetamine on oluline osa prillidega harjumise protsessist. Kui laps tunneb, et ta on mõistetud ja toetatud, siis on tal lihtsam prillidega harjuda.
Prillide kandmise harjumuse tekitamine võib aidata lapsel prillidega kohaneda. Prillide kandmine peaks muutuma osaks lapse igapäevaelust.
Vanemate roll on oluline osa lapse prillidega harjumise protsessist. Vanemate toetus ja julgustus võivad aidata lapsel prillidega kohaneda.
Õigel ajal lahenduse saanud nägemisprobleemid tõstavad elukvaliteeti ja toovad sära silmadesse. Me loodame, et need nõuanded aitavad teie lapsel prillidega harjuda. Lapsega koos saad prilliraamide valikuga tutvuda e-poes. Kui teil on veel küsimusi, võta meiega julgelt ühendust või astu läbi lähimast kogu pere prillipoest. Pere Optika on alati valmis aitama sinu peret prillide teekonnal.
