TOTAL 30 on uue põlvkonna esimesed ja ainsad kuuajalised Water Gradientiga kontaktläätsed, mille uudsed tehnoloogiad parandavad oluliselt kandmismugavust.
Kuigi spordiala määrab, millised prillid kõige paremini sobivad, siis spordiprillide ostmisel on kõige olulisem valida õige materjal nii prilliläätsede kui ka raami jaoks.
Näiteks olukord, kui Eesti talvele kohasel, vahel porisel, vahel jäisel – ajal metsas sörkides libastud ning kukkudes õnnetul juhul lööd näo vastu maad, siis õiged prillid kaitsevad silmi ja võiksid peale löögi saamist ka terveks jääda. Harilikel prillidel võivad nii raam kui ka prilliklaasid puruneda tükkideks ja omakorda tekitada veelgi rohkem vigastusi. Seetõttu on meil soovitus, et optiliste prillide kandjad omaksid eraldi prille sportimiseks, mis oleks valitud nende nägemise ja ka spordiala järgi.
Millele tuleks tähelepanu pöörata?
Väga suurt tööd sobilike spordiprillide väljatöötamisel teevad Oakley, Polaroid ja Carrera, kuid kindlasti tasub prille ostes konsulteerida optometristiga. Omades infot nägemise eripära, elustiili ja vajaduste kohta oskab just optometrist soovitada sportlasele kõige parema lahenduse.
Optometristide sõnul on põhiprintsiibid spordiprillide valimisel, et need peaksid olema võimalikult vastupidavad ja kerged ning istuma peas väga mugavalt. Prillide sangad peaksid ulatuma ilusti kõrva taha ning õrnalt peast kinni hoidma. Samas tuleb tähelepanu pöörata, et sangad liialt ei pigistaks – kuigi proovimisel võib tunduda, et need hoiavad lihtsalt tugevalt kinni, siis esimene kord pikemalt kandes võivad hakata sangad haiget tegema. Nii järgmisel päeval enam samu prille kindlasti pähe panna ei soovi. Õnneks oskab kogemustega prillipoe teenindaja valida ka prillid, mille raame on võimalik kergelt painutada ja läbi selle saavutada ideaalne mugavus ning püsivus.
Kerged prillid on mugavamad
Optometristide sõnul on teine oluline rusikareegel prille valides nende kaal. Mida kergemad on prillid, seda mugavamalt nad ninal istuvad. Nii avaldavad prillid ka vähem mõju näiteks joostes, ratsutades või mõnel muul hüplikul ning põrutaval spordialal. Kaalu arvestades tasub materjalidest valida polükarbonaadist, mis on umbes 50% kergemad, kui klaasist alternatiivid. Küll aga peab arvestama sellega, et polükarbonaadist prilliläätsedel on läätse äärealadel moonutusi. Kerged ja tugevad raamide materjalid, mis sportimiseks sobivad, on titaan, TR-90 ja atsetaat. Sportimiseks sobilike prillide raamidel on ka kummist sangaotsad, mis aitavad prillidel paigal püsida, kuid hea klassikaline abimees on ka kummpael.
Prillid vastavalt spordialale
Olenevalt spordialast tuleb valida ka õige kujuga prillid. Näiteks jalgratturi sõiduasendis on pea kallutatud alla kuid pilk vaatab ette ja nii peaks valima kumera kujuga prillid, mis katavad silma ka pealtpoolt, raam võiks istuda kulmukaare vastas. Seevastu joostes on pea asend püstine ja niivõrd kumerat raami esipinda vaja ei ole. Siiski võiks olla kuju selline, et lisaks eredusele ja UV-kiirgusele kaitseksid prillid tuule, prahi, putukate ja lendlevate väikeste objektide eest. Erilahendusena on Pere Optikast võimalik just vastavalt sportlase vajadusele tellida ka tehasest sobilike optiliste tugevustega ja omadustega prilliklaasid. Nii Laotootena on valitud Pere Optika kauplustes saadaval ka ujujatele optiliste tugevustega ujumisprillid ja samas on nendesse võimalik toota ka individuaalsed tugevustega klaasid.
Vale hooldamine lühendab prillide eluiga
Oluline on prille soetades juba ka mõlda nende hooldamisele. Korralik mikrofiibrist prillilapp on harilikult juba prillidega kaasas ning seda tasub eelistada särgile, salvrätikutele ja muudele pidevalt käe ulatuses olevatele vahenditele. Kui prilliläätsedele lisada ka mustusthülgav hüdrofoobne kate, siis ei pea prillilappi ja puhastusvahendeid niivõrd tihti kasutama. Samuti pikenab korralik kriimustusvastane kate prillide eluiga. Kui kontoritöös on võimalik edukalt prille hoida ilusti oma karbis ja panna ette ainult vajadusel, siis sportides prillide elu nii lihtne ei ole. Olenevalt spordialast võivad prillid saada kaasvõistlejate lööke, oksakriime, tolmu ja samas peavad kinni pidama UV-kiirgust, putukaid, lendlevat prügi ja ka pori.
Prillide hoidmisel tasub pöörata tähelepanu ka sellele, et neid ei tohiks puhastada seebi, Fairy või mõne kodukeemiaga. Prille ostes võiks soetada ka spetsiaalse puhastusvahendi. Sporti tehes on keeruline hoida prilliläätsi puhtana, kuid õige vahend aitab läätseid märkimisväärselt kergemini puhtaks saada ja ka puhtana hoida. Kui prillid on korralikult määrdunud, siis võib need eelnevalt leige, kuid mitte kuuma, vee all loputada. Oluline on ka märkida, et prilliläätsede pinnakatted ei talu kõrgeid kuumusi. Kuigi Eestis palavate ilmadega erilist probleemi ei ole, on siiski teatud kohad, kuhu minemist tavaprillidega tuleks vältida. Nendeks on näiteks saunad ja ujulad. Samuti ei tohi tavaprille ega päikeseprille jätta suvel auto armatuurlauale, kuna seal on päikeselisel päeval temperatuur kõrge ning see võib rikkuda nii läätsed kui raamid.
Edukas prillikandjast sportlane…
Pere Optika ja Eesti Lasterikaste Perede Liidu koostöös algatud fond, Silmad on Südame Aken, toob taas suurte perede väikestele liikmetele hea nägemise.
Kuigi jõulud on andmise aeg, siis väikese heateo võiks meist igaüks teha iga päev, olenemata sellest, kas on jõulud või Jaanipäev. Nii muutub meie maailm ja meid ümbritsevad inimesed veelgi rõõmsamaks ning sõbralikumaks. Selle jaoks, et näha jõulutulede sära ja kauneid ehteid, on vaja selget pilku. Kuigi nägemine on iseenesestmõistetav täisväärtusliku elu osa, siis paraku pole kõigil inimestel nõnda vedanud, et nende nägemine püsivalt korras püsiks. Nii vajavad nad elu detailide paremaks nägemiseks optilisi abivahendeid. Eriti oluline on sellise abivahendi olemasolu alles kasvava organismi jaoks, kes veel õpib ennast ja maailma tundma, et tal oleks paremad võimalused teadmiste omandamiseks ja iseseisvaks arenguks.
Pere Optika kohtus jõulueelsel sagimisperioodil Solarise keskuse kaupluses kokkuhoidva ja sõbraliku Eesti suurperega, et nende jõulud veelgi rõõmsamaks muuta. Pereisa Siim töötab päästeteeninstuses ning koos pereema Kristaga kasvatavad nad koos kuute vahvat last – pesamuna Saarat ja tema 5 venda. Pere Optika pere oli nendest kuuldes kohe kindel, et selline pere on kindlasti Silmad on Südame Aken fondi jõulukingi igati ära teeninud.
Vendadest kõige noorem, 5-aastane Kasper on lühinägev – see tähendab et ta ei näe kaugele ning ta kannab prille pidevalt. Eelmised prillid olid toimekal noormehel enam kui aasta aega juba kasutusel olnud ning nägemiskontroll laste silmaarsti juures näitas, et on aeg prillid välja vahetada. Samal ajal, kui vanem vend Raiko (19) nägemiskontrollis viibis, valis noorem vend endale sobilikke prille. Suur valik raame tekitas hetkelise segaduse – noormees ei teadnud kust alustada, kuid prillispetsialist Helle valis esimesena stendilt Centrostyle laste prilliraamid, mis koheselt poisi heakskiidu said. Lausa nii, et ema ja optometrist pidid noormeest pikalt veenma ka teisi raame proovima, kuid Kasper oli oma otsuses kindel. Centrostyle’i prilliraamid olid paraja suurusega, istusid ilusti ninal, sanga pikkus ulatus piisavalt kaugele kõrva taha ja sanga küljes olid ka pehmed stopperid, mis aitavad prillidel mänguhoos ees püsida.
Samal ajal Karel (8) vaatas prilliraame iseseisvalt ning kasutas võimalust uudistada, kuidas talle erinevad värvid ja mudelid sobivad. Kui Kasper leidis ideaalsed prillid kohe esimese valikuga, siis Karelil võttis õige prilliraami leidmine aega. Karel soovis jääda oma eelmiste, sarnaste kandiliste prilliraamide juurde ning ema nali Harry Potteri ümmarguste prillide valimise teemal teda naerma ei pannud. Siiski valis teenindaja eelmistest ümarama vormiga Polar Eyewear’i sinised laste prilliraamid, mida proovides tuli poisi näole kerge naeratus. Kareli pilgust võis välja lugeda, et ta on valitud prillidega igati rahul ja oma otsuse langetanud
Pere vanima venna Raikoga tegeles Pere Optika optometrist Laura Tõnov. Viimane nägemiskontroll oli tehtud juba mõnda aega tagasi. Laura on optomeetria õppetooli õppejõud, Pere Optika Hea Nägemise Kooli eestvedaja ja kuiva silma sündroomi spetsialist. Just tema oli meie esimene valik suure pere silmade ja nägemise kontrolli tegemiseks. Õnneks nägemine pika aja jooksul eriti muutunud ei olnud, kuid prillid vajasid siiski värskendust. Tänapäeva noortele kohaselt oli kohe selge, et Raiko prillides peaksid olema just BOD Blue 420 klaasid, et programeerisimishuvilise noormehe silmad oleksid kaitstud ka ekraanidelt kiirgava sinise valguse eest. Spetsiaalses prilliläätses on sinist valgust blokeeriv filter läätse sees, mitte selle peal ning seetõttu ei moonuta ta värve. Klaase ümbritsevate raamide suhtes oli Raikol oma kindel nägemus ja sobiliku kujuga olid vaid mõned. Proovides tundusid kõik raamid hästi sobivat ja olid kandes mugavad. Peale kiiret kallutlust valis noormees endale JP prillid, mis olid stiilsed ja justkui valatud noormehe näo järgi. Antud prilliraamid on valmistatud vastupidavast atsetaadist, mis lubab veelgi mugavaks kandmiseks raame painutada.
Nagu arstid soovitavad meil süüa üks õun päevas, et hoida tohtrid eemal, siis optometristid soovitavad kord aastas tulla nägemiskontrolli. Nii jutustades suure pere emaga, kui ta alustanus laste riidesse panekut, tuli välja et tema enda nägemiskontrollist on möödas juba mitmeid aastaid. Kunagi justkui ei ole olnud seda aega, ega õiget hetke. Õnneks oli veel nii palju aega, et optometrist sai ema Kristale teha nägemiskontrolli ning prillipoe visiidi lõpetada toreda ja positiivse noodiga – pereema nägemine oli korras!
Pere Optika perekond tänab kõiki kliente, kes meie kauplustest prille on soetanud, sest igalt ostult laekub 10 senti Silmad on Südame Aken fondi, millega saame aidata paljulapseliste perede väikeste liikmete nägemist selgena hoida.
Tee Sinagi hea tegu ja too toredatele inimestele pühadeperioodil rõõmu!
Väikelapseeas on kõige suuremad nägemist takistavad probleemid näiteks kasvajad, hallkae (katarakt), aga ka nn laisk silm (amblüoopia) ja kõõritamine (strabism). Lapse sünni ajaks ei ole nägemismeel lõplikult välja arenenud. Kõige kriitilisem aeg on 2.–3. elukuu, sel ajal peaks silma põhja jõudma võimalikult palju valgust, et nägemine areneks eaga kooskõlas. Kui silma põhja mingil põhjusel piisavalt valgust ei lange, ei arene ka ajukoores vastavad rakud ning võib tekkida amblüoopia. Amblüoopia ravimiseks võib piisata korrektsete prillide kandmisest (refraktiivse amblüoopia korral, kui on tegemist väga suurte prillitugevustega) või oklusioonravist, mille korral kaetakse kindlaks ajaks paremini nägev silm. Esmane lahendus on aga alati amblüoopia tekkepõhjuse väljaselgitamine ja eemaldamine.
Eel- ja koolieas on nüüdisajal ülemaailmseks probleemiks kujunenud müoopia progressioon ehk miinusprillide tugevuse kiire kasv. Ennustatakse, et 2050. aastaks kannab Ida-Euroopa rahvastikust pool miinusprille, Aasias prognoositakse veel suuremat protsenti. Miinusprille kandvatel inimestel on suurem risk haigestuda silmahaigustesse, nagu glaukoom, võrkkesta rebendid, müoopiline maakula degeneratsioon jne. Seetõttu on tähtis avastada müoopia progressioon varakult ja kasutada sobivaid prille. Tähtis on muuta ka elustiili: teaduslikult on tõestatud, et lastel, kes veedavad iga päev väljas vähemalt kaks tundi, võib müoopia progressioon väheneda või seiskuda.
Noortel on lisaks probleeme nutiseadmete kasutamisega, mille tagajärjel võib tekkida silmalihaste nõrkus. Sellisel juhul võib abi olla lähilisaga prilliläätsedest. Akommodatsioon on silma võime fookust muuta, konvergents on silmade kokkupoole pöördumine. Silmas kasutatakse neid mehhanisme lähedal asuvaid objekte vaadates. Kui need ei tööta korralikult, näiteks konvergeerivad silmad kindlale distantsile liiga palju või ei akommodeeri piisavalt, tekivad astenoopilised kaebused: peavalud, silmade väsimus, udune nägemine nii kaugele kui ka lähedale pärast lähitööd, lastel ka keskendumisraskused, kuiv silm, punased silmad. Akommodatsiooni- ja konvergentsiprobleemid lapseeas on müoopia progressiooni üks põhjusi. Selle leevendamiseks võib abi olla lähilisaga prilliläätsedest ja silmatreeningust.
Samuti esineb üha noorematel inimestel kuiva silma sündroomi, eriti on sellega kimpus kontoritöötajad. Arvutitööd tehes pilgutatakse tavalisest kuni viis korda vähem silmi, samuti häirib nutiseadmetest tulev valgus ja kuiv õhk. Kuiva silma sündroomi korral kas ei teki piisavalt pisaraid või on pisarate koostis puudulik. Sellest saavad alguse mitmesugused kaebused: purutunne silmas, punased, kipitavad silmad, ka suurenenud pisaravool.
Täiskasvanutel hakkab 40. eluaastast silmalääts hägustuma ehk kujunema katarakt. Selle korral ei saa ühe tugevusega prilliga vaadata nii kaugele kui ka lähedale ning tekib vajadus progresseeruvate prillide järele. Samuti hakkab 40. eluaastates esinema sagedamini silmahaigusi, näiteks glaukoomi ja maakula degeneratsiooni. Glaukoom on silmanärvi kahjustus, mis on enamasti põhjustatud kõrgest silma siserõhust, mille tõttu aheneb vaateväli. Maakula degeneratsioon on kollatähni kärbumine, mille tagajärjel halveneb tsentraalne nägemine. Üle 50.aastastel inimestel soovitatakse käia silmaarsti juures silmade tervist kontrollimas igal aastal. Nagu näha, on korralik prillide kandmine igas eas väga tähtis ning seda ka siis, kui prillide vajadust ei ole. Silmi tuleks alati kaitsta päikesekiirguse eest ja kanda korralikke päikeseprille, olgu suvel või talvel. Ka pilvise ilmaga jõuab UVA- ja UVB-lainepikkusega kiirgus nahale ja silma.
Soovitusi vastavalt vanusele:
• Esimene nägemiskontroll lapsel peaks olema kolme aasta vanuselt perearsti või silmaarsti juures.
• Kui lapsel on juba prillid, tuleks igal aastal lasta ta nägemist kontrollida ja otsida lahendusi, kuidas takistada miinusprillide tugevuse kiiret kasvu.
• Arvutitööd tehes on parem võtta lühikesi pause lühema aja tagant. Tuleks jälgida 20/20 reeglit: iga 20 minuti tagant vaadata 20 sekundit kaugusse.
• Arvutitööd või lähitööd tehes on võimalik kuiva silma sümptomeid vähendada, kui teadlikult pilgutada silmi 15–20 korda minutis ehk vähemalt iga nelja sekundi tagant.
• 40. eluaastatest tuleks käia regulaarselt optometristi ja silmaarsti juures kontrollis.
• Igas vanuses tuleks silmi kaitsta päikesevalguse eest.
Tekst: Laura Tõnov, Optometrist
2020. aastal European Academy of Optometry and Opticsi (EAOO) nn sinises raamatus avaldatud andmete järgi kannab Eestis prille 20 protsenti ja läätsi 10 protsenti rahvastikust ning läätsede kandmine kogub üha populaarsust. Kuidas aga kontaktläätsi määratakse?
Kontaktläätsede määramise erisus
Lisaks tavapärasele nägemiskontrollile ja mikroskoobis silma esiosa tervise kontrollimisele kaardistab optometrist sarvkesta kumeruse auto-keratomeetriga, arvutab läätse baaskumeruse (retseptil BC) ja läätse diameetri, koos optometristiga proovitakse valitud kontaktläätse silma ning täpsustatakse läätsede kasutamist ja hooldamist. Veel kontrollib silmaspetsialist läätse mugavust, läätse liikuvust silmal ja nägemisteravust.Nagu näha, on kontaktläätsede määramine hoopis midagi muud kui prilliretsepti väljastamine. Erinevad võivad olla ka tugevused. Kuna kontaktläätsed asetuvad otse silmale, on nende efektiivne tugevus võrreldes prillidega suurte refraktsioonivigade korral erinev: miinusprilli korral on läätsed nõrgemad (väiksema miinusega) kui prillid ja plussprilli korral tugevamad (suurema plussiga). Lisaks tugevustele peab läätseretseptil olema märgitud baaskumerus, diameeter ning kontrollis proovitud ja soovitatud läätsede toode. Oluline on teada, et erinevate toodete puhul ei pruugi samade parameetritega läätsed reaalselt samasugused olla ja teine, samade parameetritega toode ei pruugi silmale sobida. Selle tõttu on vaja igat uut toodet kasutama hakates läbida korduv kontaktläätse kontroll.
Paraku ei saa kontaktläätsi kasutada kõik inimesed. Läätsede kandmine ei sobi neile, kellel on:
• väga kuivad silmad;
• allergiaperiood (silmad on punased,
jooksevad vett);
• silmapõletik vm silmahaigus, mis puudutab
sarvkesta ja konjunktiivi;
• väga ekstreemsed refraktsioonivead ning
väga kumer või lame sarvkest;
• kes manustavad ravimeid, ka silmaravimeid.
Kontaktläätsed ja arvutitöö
Läätsekandjatel võivad lähitööd tehes tekkida astenoopilised kaebused, sest akommodatsiooni vajadus on kontaktläätsedega suurem kui prilliga, samuti pilgutatakse nutiseadet kasutades silma tavalisest kuni viis korda vähem. Et pikalt arvutitööd tegevate inimeste kaebusi leevendada, on turule jõudnud uued asfäärilise
disainiga läätsed Biofinity Energys. Nendel on sarnaselt noorte lähitoega prilliläätsedega lisatugevus, mis aitab lähitööl silmalihaseid lõdvestada, ning läätsedes on kasutatud Aquaformi tehnoloogiat, mis ei lase neil kiiresti silmas kuivada.
Isetumenevad kontaktläätsed
Teiseks uuenduseks läätsede vallas on isetumenevad kontaktläätsed Acuvue Oasys with Transitions, mis muudavad tänu UV-kiirgusele tumedust sarnaselt prilliläätsedega ning neil on ka UV-kaitse nagu päikeseprillidel. Päikesevalguses tumenevad läätsed 75 protsenti ja sisetingimustes on peaaegu läbipaistvad.
Kontaktläätsed ei ole mõeldud ainult noortele
40. Eluaastatest alates hakkab silmasisene lääts hägustuma ja jäigemaks muutuma, mille tõttu on vaja eri tugevusega kaug- ja lähiprille või progresseeruvaid ehk multifokaalseid prille. Aastakümneid tagasi arvati, et kui juba on tekkinud progresseeruvate prillide vajadus, ei ole võimalik kontaktläätsedega hästi näha nii kaugele kui ka lähedale, aga juba kaheksakümnendatel tulid turule esimesed multifokaalsed kontaktläätsed, mis alles nüüd on hakanud populaarsust koguma. Nende kontaktläätsede ülesehitus sarnaneb prilliläätse omaga: neis on nii kaug-, kesk- kui ka lähidistants. Olenevalt läätsest asub lähidistants läätse keskel või äärealadel ja aju nägemiskeskus valib ise, millisest läätse osast ta kindlal hetkel infot vastu võtab.
Igal prillifirmal ja töötervishoiuasutusel on oma prilliretsepti vorm, mis on mugandatud just seal töötavate silmaspetsialistide jaoks. Informatsioon retsepti peal on sellele vaatamata alati samas vormingus, et seda oleks võimalik lugeda igal pool maailmas. Kuidas aga lugeda oma prilliretsepti?
Lühendid on enamasti kirjutatud ladina keeles ja tähendavad alati ühte ja sama. Väga tähtis on ka see, millisele distantsile prillid mõeldud on: kas kaugele, lähedale või keskdistantsile. Distantsid võivad retseptil olla kirjas ka ladina keeles:
Procul – prillid kaugele vaatamiseks
Prope – lähiprillid
Pro media – prillid keskdistantsile (enamasti arvutiprillid)
OD ja OS – need näitavad, kumma silmaga on tegemist. OD on parem silm ja OS on vasak silm. Retseptil märgitakse esimesena parema silma andmed: need on kirjutatud kas ülesse või vasakule poole.
SPH ehk Sfäär ehk prilliläätse tugevus, mida väljendatakse dioptrites. Ära unusta valida kas + või – märk ja veendu, et tellid klaase õigele kaugusele: kaugele või lähedale.
Kaugprilli tellimisel:
Lähiprilli tellimisel:
CYL ja AX ehk silinder ja kraad. Silinder ja selle juurde kuuluv kraad on mõeldud astigmatismi korrigeerimiseks. Seda põhjustab enamasti sarvkesta või silmaläätse ebakorrapärane kuju – silm on ovaalse kujuga. Kui silindrit retseptis ei ole, on silm ümmarguse kujuga ja silindrit ja axist ei märgita.
PD ehk silmavahe näitab pupillidistantsi. Silmavahe on pupillide kaugus üksteisest (retseptil üks umber) või pupillide kaugus ninajuurest (retseptil kaks numbrit).
NB! Ära unusta, kas vajad lähiprille või kaugprille ning vali õige PD!
Kui Sinu retseptil on üks number, lisa linnuke retsepti lisamise lehel olevasse kastikesse:
Ei tule tuttav ette? Näide retseptivormist, mida loetakse ülevalt alla.
NB! Näites on märgitud ära kaugprilli tugevused. Lähiprillide puhul kasutada retseptiandmeid “lähedale” sektsioonist.
Päikeseprilliläätsed kaitsevad küll väljas intensiivse päikesevalguse eest, kuid on siseruumides liiga tumedad ja langetavad nägemisteravust. Fotokroomsed läätsed muudavad oma tumedust ja on mugav valik igapäevases elus. Samuti kaitsevad need nii UVA ja UVB päikesekiirguse eest. Kellele ja millistes olukordades need sobivad, selgitab Pere Optika optometrist Laura Tõnov.
Plastikust fotokroomsed prilliläätsed muutusid populaarseks 90. aastatel, 25 aastat hiljem kui sama tüüpi mineraalläätsed. Valgustundliku komponendi lisamine plastikläätse vajas teistsugust tehnoloogiat, sest materjalide molekulide suurus ja struktuur erinevad.
Fotokroomsus on materjali võime reageerida valguse neeldumise omadusi muutes valguse intensiivsusele – tumeneda tänu päikesevalgusele ja heleneda kuni läbipaistvuseni, ja seda lõputu arv kordi.
Fotokroomseid prilliläätsi on kahte varianti: tavaline fotokroomne lääts, mis tumeneb ainult päikesevalguse käes, ja XTRActive, mis tumeneb nii päikesevalguse kui muu nähtava valgusega. Välitingimustes tumeneb viimane lääts rohkem kui tavaline fotokroomne lääts, autos umbes 50% ja sisetingimustes on XTRActive läätsel õrn jääktoon.
Vanema generatsiooni fotokroomsed läätsed tumenevad 2 minuti jooksul ja muutuvad uuesti läbipaistvaks kuni 10 minutit, uue põlvkonna GEN8 läätsed tumenevad 30% kiiremini ning muutuvad läbipaistvaks 3 minutit kiiremini kui vanemad fotokroomläätsed.
Nii fotokroomsetel kui XTRActive läätsedel on võimalus valida klassikaliste värvide vahel: pruunid, hallid ning hallikas-rohelised.
Lisaks klassikalistele toonidele on fotokroomsetel prilliläätsedel lisaks efektsed toonid safiir, ametüst, smaragd ning merevaik.
Lisaks fotokroomsele pinnale on läätsedele võimalik lisada sinist valgust blokeerivad kihid, AR-kiht, spetsiaalne autosõiduks vajalik kiht jne, ning on võimalik tellida ühevaatelisi, mitmevaatelisi prilliläätsi.
Fotokroomne efekt saavutatakse, kui materjalile lisatakse fototundlikke ühendeid. Kindla lainepikkusega UV langemisel prilliläätsele muutub nende molekulide struktuur, mis võimaldab neelata nähtavat valgust. Kui valgus läätsele ei lange, taastavad molekulid oma algse struktuuri.
Aktiivsed ained lisatakse plastikläätsedesse kahe tehnoloogiaga:
segatakse vedela monomeeriga enne polümerisatsiooni nii, et tumenev aine on materjalis sees. Selle tehnoloogiaga ei ole võimalik valmistada väga suurte tugevustega läätsi, kuna klaasi paksemad osad tumenevad rohkem kui õhemad osad
lisatakse pärast polümerisatsiooni läätse pinnale ühtlase õhukese kihina
Valguse intensiivsus – valgustundlikud molekulid aktiveeruvad 340-380 nanomeetrise lainepikkusega päikesevalgusega ja mida intensiivsem valgus, seda tumedamaks muutuvad läätsed
kõrgem temperatuur kiirendab läätse helenemisprotsessi. Seega on fotokroomne lääts sama intensiivsusega päikesevalguse käes madalama temperatuuriga keskkonnas tumedam kui soojas ja seda eriti kõrgetel temperatuuridel (-35°C või +35°C)
Läätsede eluiga – plastikläätsede fotokroomsed omadused muutuvad ajaga, sest valgustundliud molekulid oksüdeeruvad: läätsed ei tumene enam nii palju kui algselt ja siseruumides jääb läätsedele jääktoon.
Traditsiooniline fotokroomne prillilääts sobib kiire elutempoga inimestele, kes veedavad osa päevast välitingimustes, kuid ei sõida palju autoga või neid ei häiri heleda päikesevalgusega autosõit.
XTRActive isetumenev prillilääts sobib eriti autojuhtidele, kellel on valgustundlikud silmad ning ka neile, keda häirib intensiivne valgus sisetingimustes.
Läätsekandjatele on olemas valgusele reageerivad kontaktläätsed ACUVUE® OASYS with Transitions, mille tööpõhimõte on sarnane prilliläätsedega.
Enamik üle 40-aastaseid inimesi vajavad lugemiseks prille. Lisaks lugemisprillile võidakse vajada ka teist prilli kaugele vaatamiseks. Sel puhul tekib probleem, et lugemisprilliga ei saa kaugele vaadata ning prille peab kogu aeg eest ära võtma või neid vahetama. Paljude jaoks on see häiriv ja ebamugav. Selle vältimiseks on mõeldud mitmevaatelised ehk progresseeruvad prilliklaasid, kus on mitu erinevat prillitugevust pandud ühte klaasi. Selliseid klaase nimetatakse tihti ekslikult kahevaatelisteks, kuid tegelikult on klaasis tugevusi oluliselt rohkem – tugevused lähevad kaugele vaatamise tugevusest sujuvalt üle lähitugevuseks, ning nende vahele on sobitatud ka tugevused keskdistantsile ja muudele kaugustele.
Sellised klaasid on väga mugavad igapäevasteks toimetusteks, kuid esineb ka nüansse, millega tasub arvestada. Nimelt peab silm selgeks nägemiseks vaatama läbi klaasi kindla koha, kus asub vastav tugevus. Õnneks on antud tugevused klaasis meie silmadele loomulikus kohas, kuid esmane progresseeruva klaasi kasutaja peab alguses läbi õige koha vaatamist õppima. Samuti võib esineda külgedel veidi uduseid või moonutavaid kohti. Selle tõttu tuleb progresseeruvate klaasidega külgedele vaadates rohkem pead keerata kui ühevaatelistega. Ka progresseeruvate klaaside puhul on võimalik valida eridisainide ja eemärkide vahel, milleks prille kasutatakse, näiteks autojuhtimiseks või kontorisse mõeldud progressiivklaasid.
Soovitusi esmasele progresseeruva kandjale:
Progresseeruvate prilliklaaside ostusooviga pöördu meie kauplustesse! Nägemiskontrolli sooviga registreeru siin!
Tänapäeval on prilliklaaside puhul standardne lisada klaasidele ka peegeldusvastane kate. Prilliklaaside materjalideks on plastik või mineraalklaas ja need mõlemad materjalid peegeldavad valgust tagasi. Heaks nägemiseks on aga vajalik, et võimalikult palju valgust läheks klaasist läbi ja jõuaks silma. Selleks lisatakse klaasidele peegeldusvastane kate, mis vähendab nägemist häirivaid peegeldusi ja aitab kaasa paremale nägemisele. Lisaks näevad ka teised teie silmi paremini, kui klaasidel on peegeldusvastane kate. See on näiteks abiks siis, kuid teid pildistatakse. Kui õhendamata klaaside puhul on siiski võimalik valida ka ilma peegeldusvastase katteta plastikklaas, siis õhendatud klaasi puhul lisatakse peegeldusvastane kate alati, et parandada klaaside optilisi omadusi.
Lisaks peegeldusvastasele omadusele on katetel ka erinevaid muid omadusi, mille tõttu tulebki mängu klaaside hinnaerinevus ja valik. Pea kõik katted aitavad peegelduste vastu piisavalt. Samas on üheks peegeldusvastase katte lisaomaduseks sinise valguse kaitse, mis peale peegelduste vähendab ka ekraanidelt eralduvat sinist kiirgust. Üldjuhul on sinise valguse kaitsega klaasid sinakas-lillaka läikega, tavalised peegeldusvastased katted roheka läikega.
Teine oluline omadus on hüdrofoobsus ehk vett hülgav omadus. Sellele lisandub ja mustust, rasu ja tolmu hülgav omadus. Need lisaomadused aitavad klaasil kauem puhas säilida, klaasi lihtsamalt puhastada ja tagada parema nähtavuse vihmas.
Kolmas oluline omadus on kriimustuskindlus. Ükski prilliklaas ei ole täiesti kriimustuskindel, kuid pinnakatte kõvadus aitab vältida kriimustuste teket ja tagab klaaside pikema eluea.
Neljas vähetuntud lisa on udukaitse. Udukaitsega klaasid lähevad uduseks ainult vähesel määral, kui üldse. Samas tasub teada, et udukaitse töötab koos spetsiaalse vahendiga, mida kantakse mikrofiiberlapiga klaasidele või Smart Textile lapi abil. Ka ülal mainitud hüdrofoobsus ehk veehülgavus aitab udul kiiremini kaduda, kuna sel puhul ei jää udus olevad veepiisad nii hästi klaasidele.
Peegeldusvastaste katete kohta tasub ka teada, et nad ei talu kõrget kuumust. Peegeldusvastane kate koosneb enamasti metalliioonidest, mis kantakse kihina klaasidele. Kõrge ja järsu kuumuse käes plastikust klaasimaterjal paisub, kuid klaasil olev peegeldusvastane kate mitte. Klaasi paisumine lööb katte nö katki ja jääb mulje, nagu kate oleks ära kriimustatud. Seega tuleb peegeldusvastase kattega klaasidega olla ettevaatlik ahjude, grillide ja lõkete ääres. Samuti tuleb vältida prillidega saunas käimist.
Kui tunned, et ka Sina vajad peegeldusvastase kattega klaase, siis registreeru nägemiskontrolli siit – broneeri aeg
Fotokroomsed ehk isetumenevad prilliklaasid muudavad oma värvust. Päikese käes, UV-kiirguse, valguse ja temperatuuri koosmõjul värvuvad klaasid mõne hetkega tumedaks ja meenutavad päikeseprilli klaasi. Tagasi siseruumi minnes muutuvad klaasid mõne minuti jooksul tagasi värvituks prilliklaasiks.
